Usaldusühing on juriidiline isik, mis võib omada vara ja omada vara. Usaldusisikud ehk usaldushaldur vastutavad usaldusfondi igapäevase juhtimise eest. Usaldushalduri tüüpilised kohustused hõlmavad väärtpaberite ostmist ja müümist, pangakontode tasakaalustamist ja maksete tegemist määratud usaldusisikutele.
Truste on palju erinevaid, kuid juriidilisest seisukohast on enamik usaldusfondidest maksumaksvad üksused. Paljud inimesed annavad osa oma varade omandiõiguse üle usaldusfondile, et vähendada oma individuaalset maksukohustust. Muud tüüpi usaldusfondid on loodud raha hoidmiseks seaduslike alaealiste või heategevusorganisatsioonide nimel. Enamiku riikide seadused takistavad usaldusfondist kasusaajatel usaldusfondi varade üle otsest kontrolli. Usaldusfondi igapäevane juhtimine langeb halduri usaldusisikule või haldurile, kellel ei ole usaldusfondi ega selle alusvara omandiõigust.
Usaldushaldur peab usaldusfondi nimel maksud esitama. Paljudes riikides peavad usaldusfondid maksma tulumaksu. Järelikult peab juht aru andma mis tahes tulust, mille usaldusfond sai varade müügi või tulu teenivate investeeringute, näiteks võlakirjade või eelisaktsiate ostmise tulemusena. Nagu ka muud tüüpi juriidiliste isikute puhul, on usaldusühingul võimalik nõuda teatud tüüpi maksusoodustusi, näiteks usaldusfondi halduri töötasu ja muud tegevustasud. Usalduse haldur peab usaldusfondi nimel maksude esitamisel need mahaarvamised üksikasjalikult kirjeldama.
Paljudel juhtudel müüakse usaldusfondis olevad varad usaldusfondi looja või andja surma korral. Müügitulu jagatakse nimetatud usaldusisikutele. Juhataja ülesandeks on võtta abisaajatega ühendust ja korraldada rahasummade või vara üleandmine neile isikutele. Juhul, kui abisaaja sureb enne usalduse loojat, peab juht korraldama selle, et selle abisaaja osa varadest antakse üle teisele üksikisikule või organisatsioonile.
Paljudes riikides kehtivad seadused, mis nõuavad heategevusfondide juhtidelt iga-aastaseid finantsaruandeid, mida jagatakse usaldusfondide annetajate ja kasusaajatega. Aruanne peab sisaldama üksikasju usaldusfondi finantstehingute, kinnisvara soetamise ja müügi kohta ning üksikasju eelmise aasta jooksul tehtud väljamaksete kohta. Tavaliselt esitab usaldusjuht või usaldusisik aruande ning vastab annetajate ja abisaajate küsimustele. Üldjuhul peab juht usaldust haldama vastavalt usaldusdokumendis sätestatud juhistele. Kasusaajad ja teised asjassepuutuvad osapooled võivad teha lobitööd, et juht taandada, kui juht ei järgi usaldusdokumendi juhiseid.
Juristid, raamatupidajad ja maaklerid töötavad sageli lepingulistel alustel usaldusjuhtidena. Nad võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjad või organisatsiooni töötajad, kuid usaldus on vaid üks nende klientidest. Mõned advokaadibürood pakuvad usalduse haldamise teenuseid, mille puhul võidakse konkreetse usaldusfondi haldamiseks määrata täiskohaga usaldushaldur. Need juhid on üldiselt palgalised, samas kui sõltumatutele usaldusjuhtidele makstakse tavaliselt tasu iga usaldusfondi nimel tehtud töö eest.