Uksepildur tagab tulejõukatte nii helikopterile, maaleminekule või laadimisvägedele kui ka teistele sõidukitele, laevadele ja lennukitele vahetus läheduses. Tavaliselt relvastatud kuulipildujaga, suudab uksepildur lühikese aja jooksul tulistada palju lasku, püüdes hoida vaenulikke jõude lennuki pihta tulistamast. Üks erand kuulipildujast on USA rannavalve helikopteri uksega relvastus. See sõdur kasutab tavaliselt snaipripüssi, mida kasutatakse põgeneva veesõiduki mootori väljalülitamiseks. Kui ta ei lase relvast ega varja kopterit, abistab ta sageli meeskonnaülemat lennueelsel või -järgsel kontrollimisel ning lahinguvaatlusülesannetel.
Ukserelva positsioon muutus hädavajalikuks, kuna helikopter muutus lahinguolukordades üha kasulikumaks. Paljude riikide jaoks oli see Vietnami sõja periood. Ameerika ja liitlaste helikopteritel oli lennuki küljeukses 30-kaliibriline kuulipilduja, mida tuntakse M-60 nime all. Varaseimad uksepilduriteenistust täitnud sõdurid kinnitasid relva pöörlevatele alustele, et varjata tuld maandumistsoonis lennukile tõusvatele või sealt väljuvatele sõduritele. Positsioon pakkus väga vähe katet ja polnud harvad juhud, kui uksepildur sai mõne tulelahingu esimese paari sekundi jooksul haavata või hukkus.
Paljud ukserelvad, kes olid pettunud M-60 liikuvuse puudumisest, mille tagasid pöörlevad kinnitused, õhutasid ülima eduga relva kummist rihmadega riputama. See võimaldas laskuritel kuulipildujat palju suuremas ulatuses liigutada, pakkudes samal ajal lennukile suuremat katet. Lennu ajal oli ukselaskja tüüpiline töö vaenulike maapealsete positsioonide uurimine, koostades samal ajal üksikasjalikke vaimseid kaarte vaenlase laagrikohtadest, vägede liikumisest ja muudest asjakohastest lahinguvaatlustest. Üldjuhul anti see teave komandöridele lennujärgse arutelu käigus.
Teised ülesanded, mida uksepildur teeb, on lennuki puhastamine ja hooldus ning meeskonnaülema abistamine lennuki kontrollimisel. Laskuril on ka põhikoolitus esmaabi andmiseks, et ta saaks aidata kõiki lennukisse laaditud haavatud sõdureid. Alati esmalt jalaväesõdur, ukselaskja on koolitatud sõjakunsti ja on võimeline haarama käsirelvi ja võitlema, kui kopter alla tulistatakse või muul viisil invaliidistutakse.