Tsütopatoloog analüüsib raku- ja koeproove, et diagnoosida selliseid haigusi nagu infektsioonid ja vähk. Haiglas, kliinikus või laboris töötades kasutab ta patsientidelt kogutud vere- ja koeproovide uurimiseks teaduslikke seadmeid, nagu mikroskoobid ja tsentrifuugid. Tavaline on teha otsest koostööd arstide ja kirurgidega, et saada teavet patsiendi seisundi kohta ning anda diagnoos ja soovitused ravi kohta. Tsütopatoloogi tööülesannete hulka kuulub ka mikroobi-, uriini-, hormoon- ja valgureaktsiooni testide tulemuste tõlgendamine. Samuti peab oskama hästi suhelda nii arstide kui patsientidega ning omama teadmisi erinevatel erialadel.
Tsütopatoloogide töökohtadel on tavaliselt regulaarsed töötunnid, kuid suurtes meditsiiniasutustes võivad nad töötada teatud vahetustega, mis võivad hõlmata õhtust tööd ja sageli hõlmata mitme juhtumi korraga käsitlemist. Töö eeldab arusaamist rakuproovide võtmisest, seega on võimalik arstile, näiteks onkoloogile, suunata parimat võimalikku proovi võtma. Proovid võivad olla positiivsed või negatiivsed või kuskil vahepeal, seega on rakke uuriva inimese ülesanne soovitada arstile ravivõimalusi. Meeskonnakeskkonnas töötamise mugavus on tsütopatoloogi töö üks nõudeid ja keegi, kes töötab mujal kui arst, peab suutma usaldada teiste sõna.
Tehakse geneetilisi analüüse ja ka lahkamisi, kui surma põhjus pole teada. Teadustöö hõlmab ka uurimistööd, et teha järeldusi teaduslike leidude kohta, mida võidakse esitada ajakirjas või suurel koosolekul. Tsütopatoloogid täidavad ka juhtrolli nii töötajate kui elanike ja mõnikord ka tervete meditsiinilaborite jaoks. Töö juurde kuulub ka patoloogia arenguga kursis olemine, konverentsidel osalemine, kolleegidega nõupidamine ja valdkonna teiste spetsialistide kirjanduse lugemine.
Tsütopatoloogi ametijuhendi täitmiseks peab professionaalil olema terav mõtlemis-, probleemide lahendamise, suulise ja kirjaliku väljenduse ning teabe tellimise oskus. Samuti on vaja tugevaid meeldejätmisoskusi ja matemaatilisi oskusi, samuti oskust teisi töökeskkonnas harida. Tsütopatoloogiks saamine on sarnane arstiks saamisega, eelduseks on meditsiinilise kraadi omandamine ja kahe- kuni kolmeaastase residentuurinõuete täitmine. Ta võib töötada haiglas, erauuringute laboris või ülikoolis.