Kutsar on hobusõiduki juht. Autodele eelneval ajastul olid bussid olulised transpordivahendid nii linnapiirkondades kui ka nende vahel. Nende juhtimine oli eriline oskus ja nende juht mängis tolleaegses ühiskonnas olulist rolli. Kutsarid on enne 20. sajandit silmapaistval kohal ka ilukirjanduses ja mütoloogias. Kaasajal on hobubussiga reisimine endiselt olemas, peamiselt romantilise uudisena.
Ratastega hobusõidukeid on maailmas kasutatud tuhandeid aastaid. 15. sajandi Ungaris muutis uus disain need vankrid kiiremaks ja suhteliselt mugavaks; Ungari linna Kocsi järgi nimetati neid bussideks. Sellised linnad nagu Kocs muutusid puhkepeatusteks neile, kes reisivad bussiga pikki vahemaid; neid peatusi nimetati etappideks, mis viis termini lavabuss. 18. sajandiks võisid Euroopas reisijad üürida lühemateks või pikemateks reisideks avaliku bussi. Jõukaid perekondi, kes said endale lubada erakutseri teenistuses hoida, nimetati mõnikord vankrirahvaks.
Kutsaril olid erioskused, erinevalt tänapäevasest takso- või bussijuhist. Tal oli ühiskonnas ebatavaline positsioon, kuna tal oli oluline roll kaubanduses, reisides ja isegi posti kohaletoimetamises, töötades sageli otse rikaste kõrgemate klassidega, hoolimata sellest, et ta oli pärit vaesest ja harimatust taustast. Mõned kutsarid olid uhked oma teeninduse kiiruse üle ja vankrisõit on spordialaks jäänud tänapäevani. Rongide ja autode tulekuga hakkas kutsari tähtsus hääbuma. Suurtes linnades, avalikes parkides ja renessansiajastu festivalidel on endiselt võimalik rentida hobuveobusse, mida praegu nimetatakse bussidest eristamiseks sageli vaguniteks.
Kutsika mõistet kasutati peamiselt Inglismaal ja Euroopas. Ameerikas kutsuti lavabussi operaatorit sageli lavajuhiks. Teisi termineid on kasutatud erinevates kohtades üle maailma, näiteks jarvey, coachee või lihtsalt juht. Kaasaegsed bussifirmad kasutavad terminit vagunijuht, kuna see võib viidata mõlemast soost isikutele.
Muistsed kultuurid, nagu kreeka ja hindud, nägid päikest kosmilise kutsarina, kes sõidab tulise vankriga üle taeva. Eelindustriaalse Euroopa populaarses kirjanduses kujutati kutsarit sageli, mõnikord kui kiirteemeeste ohvrit, kes võtsid sihikule kaugemates piirkondades reisibusse. Pinocchio loos on kutsar kurjakuulutav tegelane, kes püüab kinni ulakaid poisse, et nad saaks muuta eesliteks ja müüa orjaks. Alan Moore’i graafilises romaanis Põrgust on kutsar nimega John Netley Ripper Jacki kuritegude ainus kaasosaline. See tegelane, kes esineb teistes Ripperi väljamõeldistes, põhines tegelikul vankrijuhil, kes elas viktoriaanlikul Inglismaal.