Arheoloogia on teadusvaldkond, mis põhineb peamiselt inimkonna ajaloo ja ühiskonna uurimisel taastatud esemete kaudu – seega on tööstusarheoloogia alavaldkond, mis on keskendunud tööstuslike säilmete uurimisele ja säilitamisele. Tööstusarheoloog otsib, analüüsib ja säilitab varasemate tööstusobjektide ja -rajatiste jäänuseid. Sellel ettevõtmisel võib olla palju eesmärke, alates erinevate tööstusprotsesside arengu jälgimisest kuni selle kindlaksmääramiseni, kuidas teatud tööstusstruktuurid on seotud ühiskonnaga, kus need leiti. Artefaktide leidmine on vaid väike osa tööstusarheoloogi tööst – väga oluline on ka püüd leida leide sotsiaalselt ja ajalooliselt kontekstualiseerida. Kuigi tööstusarheoloog võib keskenduda tööstusrevolutsioonile eelnevatele probleemidele, keskendub enamik neist aastatele alates 18. sajandist, sest laialt levinud industrialiseerimine ei toimunud enne seda.
Mõned tööstusarheoloogid keskenduvad sadu, kui mitte tuhandeid aastaid eksisteerinud primitiivsete tööstuslike meetodite arengule. Näiteks metallitöötlemist, kivitööd ja kaevandamist on ühel või teisel kujul praktiseeritud juba ammu enne tööstusrevolutsiooni. Paljudel juhtudel otsustab aga tööstusarheoloog keskenduda oma õpingutele tööstusrevolutsioonile järgnenud ajaperioodidele, mil laialt levinud organiseeritud tööstus sai paljude ühiskondade põhiaspektiks. Kuigi see industrialiseerimise tase on inimkonna ajaloos suhteliselt hiljutine areng, on uute meetodite ja tehnoloogiate pidev areng toonud kaasa palju kasutamata tööstuslikke säilmeid, mida tööstusarheoloog saab uurida ja säilitada.
Tööhõive osas leiab tööstusarheoloog kõige tõenäolisemalt tööd akadeemilistes ringkondades. Paljudes kohtades peetakse arheoloogiat antropoloogia alamvaldkonnaks, mistõttu leiavad arheoloogid sageli tööd antropoloogiaosakondades. Akadeemilises keskkonnas jagab tööstusarheoloog tõenäoliselt oma aja õpetamise, välitööde ja uurimistöö vahel. Välitööd hõlmavad üldiselt möödunud tööstusalade mõõdistamist ja kaevamist ning võimalusel mõne eseme taastamist. Sellest hetkest alates on vaja kasutada kõiki olemasolevaid ressursse, et viia läbi uuringuid, mille eesmärk on anda leidudele sotsiaalne ja ajalooline kontekst ja tähendus.
Tööstusarheoloogiaalased uuringud, vähemalt nii nagu seda teevad need, kes keskenduvad tööstusrevolutsioonile ja hiljem, on sageli lihtsamaks muutunud täpse teabe rohkuse tõttu, mis on tööstuse kohta sellest ajast saadik olemas. Muudel juhtudel võib aga usaldusväärse teabe leidmine osutuda keeruliseks ja võib osutuda vajalikuks spekuleerida antud leiu olulisuse erinevate võimaluste üle. Arheoloogiliste leidude avaldamine on üks oluline viis, kuidas tööstusarheoloog oma karjääris edasi liikuda saab. Märkimisväärse hulga hästi hinnatud teadustöö omamine on hea viis paremale akadeemilisele positsioonile või paremasse institutsiooni tööle jõudmiseks.