Üldiselt viib ringkonnakohtunik läbi kohtuprotsesse, teeb otsuseid ning peab pidevalt uurima ja olema kursis seadusemuudatustega. Kohtuprotsesside läbiviimine nõuab, et kohtunik arutab vaidlusi ja otsustab, kes peaks kohtuasja võitma. Kohtuistungil otsuste tegemiseks peab kohtunik teadma protsessi läbiviimise reegleid. Ta peab mõistma ka seadusi, mis teatud teemat reguleerivad. Kohtunikul peavad olema ka oskused otsuseid kirjalikult vormistada.
Ajalooliselt pidid USA-s näiteks osariigi ja föderaalkohtu kohtunikud kohtuasju arutama rutiinselt reisima konkreetses geograafilises piirkonnas paljudesse kohtadesse. Inimesed nimetasid piirkonnaga erinevaid asukohti ringkonnana; nii tekkis termin ringkonnakohtunik. Tänapäeval määratakse ringkonnakohtunik tõenäolisemalt ainult ühte kohtumajja.
Kohtunikuülesannete täitmiseks peab ringkonnakohtunik olema kursis protseduurireeglitega, mis kontrollivad asjade läbiviimist kohtus. Nende reeglite eesmärk on tagada kohtuprotsessi õiglus. Kohtunik peab mõistma, kuidas neid reegleid kohaldada, kui advokaadid esitavad vastuolulisi taotlusi või ei nõustu reeglite tähenduse või tõlgendusega. Lisaks teevad kõrgemalseisvad kohtud sageli otsuseid teatud reegli kohaldamise kohta, mis võib määrata, kuidas ringkonnakohtu kohtunik peab konkreetset eeskirja kohaldama. See nõuab, et kohtunik jääks valvsaks kõikide otsuste suhtes, mis kontrollivad, kuidas teatud küsimustes otsuseid tuleb teha.
Ringkonnakohtunik peab teadma ka, kuidas kohaldada asjas tõendamisreegleid. Need reeglid reguleerivad, milliseid tõendeid – sealhulgas ütlusi, dokumente, vara – kohtunik võib kohtusse lubada. Vastupidi, reeglid võivad nõuda kohtunikult teatud tõendite välistamist. Pidevalt muutuvad ka tõendamisreeglid.
Menetlusreeglite ja tõendamisreeglite mõistmine võimaldab ringkonnakohtunikul kohtuprotsessi läbi viia. Ringkonnakohtunik peab kohtuistungit läbi viima neutraalselt, mis tähendab, et kohtunik ei saa avaldada erapoolikust ühe poole vastu või kasuks. Kohtuistungit reguleerivad erinevad reeglid aitavad kohtunikul jääda tasavägiseks.
Ringkonnakohtunik peab ka kirjutama teatud tüüpi juriidilisi dokumente, nagu kohtuotsus või määrus. Otsus sisaldab kohtu faktilisi järeldusi ja põhjendusi, mis toetavad kohtu otsust konkreetses asjas. Korraldus võib sisaldada ka faktilisi järeldusi; see on tavaliselt siiski kokkuvõtlikum kui otsus. Kohtunik koostab need dokumendid konkreetses vormingus vastavalt kohtualluvuse eeskirjadele.