Mida teeb riigiprokurör?

Riigiprokurör töötab tavaliselt linnas või maakonnas ja esitab süüdistuse kõigis kriminaal- ja tsiviilkohtuasjades, mis kuuluvad prokuröri jurisdiktsiooni alla. Tavaliselt edastavad korrakaitseametnikud kuriteo toimepanemise korral kuriteo kohta teated prokurörile. Seejärel vaatab prokurör juhtumi läbi, et otsustada, milline kuritegu või kuriteod on toime pandud ja kas väidetavate kurjategijate kohtu alla andmiseks on piisavalt tõendeid või mitte. Kui prokurör otsustab kohtuprotsessi alustada, kaalub ta seejärel võimalikke väiteid ja kautsjoni küsimusi ning alustab kohtueelset uurimist.

Riigiprokurör juhib kuritegusid, kahtlustatavate kurjategijate tausta ja sarnaseid kriminaalasju uurivate uurijate, ametnike ja abipalvetajate bürood. Kui uurimine on lõppenud, annab prokurör asja kohtusse. Kogu protsess algab tavaliselt kohe pärast võimaliku kuriteo avastamist. Kui politsei on oma uurimistaseme lõpetanud, teavitatakse tavaliselt prokuröri kuriteost ning talle esitatakse esialgsete aruannete ja tõendite koopia. Mõnede kuritegude, nagu mõrvad, inimröövid ja mõned kuritarvitamise juhtumid, saabub prokurör tegelikult kuriteopaigale, et teha eeluurimine, teha pilte ja aidata säilitada tõendeid.

Mõne kuriteo puhul annab prokurör uurijatele juhiseid selle kohta, millist tüüpi tõendeid nad peaksid otsima. Seda tehakse selleks, et tugevdada võimalikke juhtumeid ja tagada, et tõendeid ei visataks välja ebaõige kogumise või väärkäitlemise tõttu. Kui on kogutud piisavalt tõendeid ja prokurör on veendunud, et asja arutamiseks on piisavalt tõendeid, määratakse kohtuga kindlaks kohtuprotsess ja teavitatakse kõiki osapooli. Ameerika Ühendriikides nõuavad mõned kuriteod suure vandekohtu ülekuulamist, et kohtunik saaks dešifreerida, kas edasiliikumiseks on piisavalt tõendeid.

Prokurör küsitleb kohtuprotsessi ajal inimesi tunnistajate või ekspertide nimekirjast, kes on kutsutud andma oma ekspertarvamust kohtuprotsessi asjaolude kohta. Prokurör küsitleb ka tunnistajaid, kelle kaitsemeeskond on esitanud, püüdes tõestada, et nad ei ole žürii või kohtuniku silmis usaldusväärsed. Kui kohtuprotsess on lõppenud ja süüdistus on võidukas, viib prokurör läbi kohtujärgse uurimise ja esitab järeldused koos võimalike karistussoovitustega kohtunikule. Aeg-ajalt palutakse prokuratuuril kohtuistungile kutsuda tunnistajaid, et kinnitada karistusjärgse uurimise järeldusi.