Registripidaja on isik, kes haldab ametlike dokumentide andmebaasi. Paljud inimesed mõtlevad sellele ametile hariduse mõttes, kuna kõik ülikoolid ja muud akadeemilised asutused usaldavad registripidajaid, et pidada täpset ja üksikasjalikku arvestust. Registripidajad võivad siiski töötada ka teistes tööstusharudes. Näiteks finantsvaldkonnas peavad registripidajad jooksvat arvestust aktsiate ja võlakirjade omanike üle ning registripidajad tegelevad ka domeeninimede registreerimise ja andmebaasidega.
Kui olete huvitatud registripidajaks saamisest, peaks teil lisaks mitmest allikast pärineva sisendi korraga käsitlemise võimalusele olema suurepärane mälu. Registripidajad tegelevad päringute, teabepäringutega ja uue teabe töötlemisega rutiinselt igapäevaselt, mõnikord korraga. Samuti peate suutma töötada hästi surve all; tippnõudluse perioodidel võib registripidaja käsitleda korraga sadu keerulisi registreeringuid ja neid kõiki tuleb kiiresti töödelda, säilitades samas korrektsuse. Kui registripidaja oma kohustusi ei täida, võivad sellel olla tõsised tagajärjed.
Tavaliselt registreerib registripidaja kõik uued kanded andmebaasi, näiteks uued üliõpilased kolledžis. Neid kandeid võib olla vaja ka regulaarselt ajakohastada, kajastades sellist teavet nagu akadeemiline positsioon ja tasumata võlad. Finantsvaldkonnas võib registripidajalt oodata ka nimekirjade vastavusse viimist, tõestades näiteks, et ettevõttes on kogu aktsia arvele võetud ja topeltregistreerimise juhtumeid ei esine. Teised inimesed võivad taotleda juurdepääsu nendele kirjetele; õpilased võivad näiteks taotleda registripidajalt ärakirju.
Akadeemilistes valdkondades võib registripidaja büroo olla koos vastuvõtuga. See on tavaline väiksemate kolledžite ja tehnikakoolide puhul, kus üks kontor saab mõlema ülesandega hakkama. Kontorite kooshoidmine vähendab ka dokumentide koondamist, tagades teabe sujuva ja korrektsuse. Registripidaja büroo võib tegeleda ka selliste asjadega nagu akadeemilised hoidmised ja rutiinsed õpilaste päringud koolipoliitika ja akadeemilise staatuse kohta.
Paljud registripidajad töötavad arvutipõhiste kirjetega, võimaldades neil ulatuslikku juurdepääsu suurele otsitavale andmebaasile. Registripidaja võib käsitleda ka paberkandjal dokumente, näiteks allkirjastatud juriidiliste dokumentide füüsilisi koopiaid. Neid andmebaase tuleb juriidilistel põhjustel hoida laitmatus korras ja mõnel juhul võidakse eeldada, et registripidaja allub järelevalvele, tagades, et need dokumendid on õiges seisukorras.