Karjakasvataja haldab rantšo, suurt rajatist, mis on pühendatud kariloomade tootmisele piima, kiu või liha saamiseks. Rantšed omavad tavaliselt oma rantšosid ja neid toetab suur personal, kuhu võivad kuuluda rantšos töötavad pereliikmed. Ranchingut võib näha osades Ameerika Ühendriikides, Uus-Meremaal, Austraalias, Argentinas ja Brasiilias, kus on ranteerimiseks saadaval suured maa-alad.
Karjakasvatuse päritolu paistab olevat Hispaanias, kus inimesed on sajandeid suurtel tasandikel kariloomi kasvatanud. Randapidamine kui elukutse kasvas järsult koos Uude Maailma asumisega, mis avas palju ruume karjapidamiseks. Veised ja lambad on ühed kõige sagedamini peetavad loomad ning karjakasvatajad võivad kasvatada ka hobuseid ja eksootilisemaid loomi, nagu pühvlid või emud.
Karjakasvataja kontrollib rantšo tegevust, otsustab, milliseid loomi kasvatada, teeb otsuseid aretuskarja kohta ja pöörab karja läbi rantšo, et vältida ülekarjatamist. Rantšeerid peavad läbirääkimisi ka naabermaade rendilepingute üle, mida nad saavad kasutada karjatamiseks, palkavad ja vallandavad töötajaid, kes rantšos töid teevad, ning teostavad järelevalvet rantšo korrashoiu üle, alates piirdeaedade kõnnimisest, et kinnitada, et piirded on tugevad kuni kõrvalhoonete heas seisukorras hoidmiseni.
Lisaks aretusloomadele saab karjakasvataja osta ka karja, kusjuures mõned rantjeed keskenduvad noorkarja ostmisele ja nende kasvatamisele. Karjakasvataja võib kasutada ka kunstlikku viljastamist, et tuua karja uusi vereliine või müüa oma karjast pärit spermat, et teised karjakasvatajad saaksid rantšo vereliinidele juurde pääseda. Ranchers vastutavad ka oma toodetud loomsete saaduste müügi korraldamise eest, olgu nad siis veiste müümisel tapamajadesse või villa müümisel talupidajate turul.
Paljud karjakasvatajad kasvatavad oma rantšodes ka heina ja teravilja, et toetada oma kariloomade toitumist ja vältida sööda ostmist. Sööda kasvatamine eeldab sööda kasvatamise maa haldamist, sööda õigel ajal külvamist ja saagi hooldamist kuni koristusvalmis. Karjakasvataja tegeleb ka karja tervishoiuga, hoiab loomi tervena ja otsib vajadusel veterinaarabi.
Rantšod elavad tavaliselt kohapeal rantšo majas ja rantšo võib sisaldada ka töötajate ja pereliikmete eluase. Randapidamine on sageli pereettevõte, kuna see nõuab palju tööd ja pereliikmed on mugav tööjõuallikas, kuigi rantjeed võivad palgata peretöötajaid täiendama ka kõrvalisi inimesi.