Rakenduskoordinaatori ülesanne on jälgida ettevõttes uue süsteemi või poliitika rakendamist. Näiteks kui ettevõte integreerib uut tarkvara, võib ta palgata juurutuskoordinaatori, et tagada protsessi tõrgeteta kulgemine. Üldiselt on need inimesed loovad, neil on suurepärased suhtlemisoskused ja nad oskavad hästi probleeme lahendada. Kuigi ettevõte, kus selles rollis isik töötab, on erinev, on selle ametikohaga seotud viis peamist tööülesannet. Nende hulka kuuluvad rakendusstrateegia väljatöötamine, koostöö osakonnajuhatajatega, muudatuste elluviimine, probleemide lahendamine ja edenemise jälgimine.
Selle töö võib-olla kõige olulisem osa on realistliku ja praktilise rakendusstrateegia väljatöötamine. Koordinaatori edu saavutamiseks on vaja, et ta mõtleks pragmaatiliselt ja koostaks plaani, mis aitab ettevõttel muutustega kohaneda. Kui ettevõte integreerib uut tarkvara, võib ta välja töötada koolitussüsteemi, et õpetada töötajaid programmi kasutama. Põhimõtteliselt on tema ülesanne muuta muudatusprotsess võimalikult lihtsaks, minimeerides tüsistusi.
Samuti on oluline koostöö ettevõtte osakonnajuhatajatega. Enne tõsise muudatuse algatamist on juurutamise koordinaatoril sageli vaja oma ideed juhendajate või juhtidega üle vaadata. Kuna need isikud tunnevad põhjalikult töötajaid ja ettevõtte töökeskkonda, peab koordinaator enne muudatuste tegemist neilt tavaliselt rohelise tule saama. See tava tagab, et kõik on ühel meelel ja võimalikud probleemid on lahendatud.
Kui ta on saanud osakonnajuhatajatelt heakskiidu, on rakenduskoordinaatori ülesanne muudatused ellu viia. Muudatuste täpne olemus võib ettevõttest olenevalt oluliselt erineda, kuid elluviimisega kaasnevad levinumad võtted on töötajate koolitamine, seminaride läbiviimine ja töötajate abistamine algfaasis. Mõnel juhul võib ta ise muudatusi ellu viia. Teistes riikides võib ta nende muudatuste tegemiseks meeskonna kokku panna.
Teine oluline ülesanne on probleemide lahendamine nende tekkimisel. Enamikul juhtudel kogeb koordinaator mõningaid raskusi, näiteks töötajate vastupanu muutustele või probleeme koolitusmaterjalidega. Seetõttu on oluline, et ta omaks improvisatsioonioskusi ja oskaks stressiolukordades toime tulla.
Lisaks on vaja pidevalt jälgida rakendusprogrammi edenemist. Tavaliselt hõlmab see tagasiside saamist juhendajatelt ja töötajatelt. Kui protsess kulgeb tõrgeteta, ei pruugi rakenduskoordinaatoril selle programmi jaoks enam tööd olla. Teisest küljest, kui edusammud ei vasta ootustele, võib tal olla vaja muudatusi teha.