Mida teeb praktikant paigaldaja?

Monteerija on isik, kes vastutab masinaosade kokkupanemise või paigaldamise või selliste komponentide lahtivõtmise eest kahjustuste otsimiseks. Monteerijad võivad töötada tööstuslikes seadetes, torustiku-, gaasi-, tule- ja sprinklersüsteemides ning palju muus. Selleks, et saada monteerijaks, tuleb esmalt saada monteerija õpipoiss; selle praktikaperioodi jooksul õpib praktikant oskusi, mida on vaja, et olla edukas selles valdkonnas, töötades koos kogenuma monteerijaga. Õpipoiss paigaldaja peab praktikandiks saamiseks sooritama tunnistuse eksami ja seejärel veel ühe sertifitseerimiseksami, et saada praktikandiks.

Õpipoisiõppe kestus võib varieeruda, kuigi praktikant paigaldaja võib üldjuhul töötada täis- või osalise tööajaga ja saada oma töö eest tasu kuni viis aastat. Õpipoisiperioodi alguses täidab praktikant paigaldaja tõenäoliselt ainult kõige elementaarsemaid ülesandeid ja ta veedab suurema osa ajast jälgides monteerijat, kui ta täidab keerulisi ülesandeid. Õpipoisiõppe edenedes täidab õpipoiss oma oskuste ja võimete kohaselt keerukamaid ülesandeid ning seda kõike teejuhi juhendamisel ja järelevalve all.

Kui õpipoisiõpe jõuab lõpule ja praktikant paigaldaja on osalenud kõigis klassiruumis ja töökohal toimuvates koolitustes, mida ta vajab, sooritab paigaldaja sertifitseerimiseksami, et saada töömeheks. Kui ta läbib, saab monteerija õpipoisist iseseisvalt töötada oskav teemees. Kui ta eksamil läbi kukub, võib praktikaperioodi pikendada seni, kuni õpipoiss saab tulevikus eksami sooritada. Eksami sooritamist käsitlevad eeskirjad võivad piirkonniti erineda, samuti võib praktikant eksami sooritamiseks uuesti sooritada.

Esmakordselt paigaldajaks praktikandiks saamiseks peab kandidaat tavaliselt olema omandanud keskkooli lõputunnistuse või samaväärse kvalifikatsiooni. Vaja on mõõdukaid matemaatika- ja suhtlemisoskusi ning tavaliselt soovitatakse tunda valdkonda, kus paigaldaja kavatseb töötada. Keskhariduse järgset koolitust võib, kuid ei pruugi olla vaja, et kaaluda sobivama praktikakoha valimist; kuna need ametikohad võivad olla küllaltki konkurentsivõimelised, tasub võimalusel osaleda keskkoolijärgses koolituses kutse- või tehnikumis.