Põllumajandusinspektor tagab, et toidud ja loomad, mida me sööme, oleksid haigustest vabad. Samuti tagab ta, et need tooted vastavad kvaliteedi- ja värskusstandarditele, mis erinevad puu-, köögivilja-, piima-, liha- ja linnulihatoodete puhul. Tema töö on oluline nii kodumaise kui ka importtoidu kvaliteedi ja ohutuse seisukohalt.
Toidukaupade ohutust reguleerivad seadused ja määrused kehtestatakse piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning need on riigiti erinevad. Neid eeskirju kohandatakse vastavalt tingimuste muutumisel ja murede ilmnemisel. Juhised võivad hooajaliselt muutuda või algselt ohutuks peetud toode võidakse ootamatult turult eemaldada, kui kahtlustatakse parasiidi või haiguse nakatumist. Töötlemisrajatisi, mida tooted läbivad, kontrollitakse sama põhjalikult kui tooteid endid.
Põllumajandusinspektor peab tavaliselt läbi viima rajatise, seda ümbritsevate alade ja toodete mitu kontrolli. Tema töö võib muutuda, kui muutuvad invasiivsete ja hävitavate kahjurite ja haiguste ohud. Tema leidude üksikasjalik ja õigeaegne dokumenteerimine on avalikkuse ohutuse tagamiseks hädavajalik. Ajakohastatud standardite ja eeskirjadega kursis hoidmine on samuti oluline osa inspektori tööst.
Tõhusate kohapealsete kontrollide läbiviimiseks kasutab põllumajandusinspektor sageli põhjalikku pistelist proove. See võib hõlmata valimatute proovide võtmist puuviljadest, köögiviljadest, lihast ja linnulihast ning nende haiguste ja kõrvalekallete kontrollimist toiduanalüüsile spetsialiseerunud laboris.
Lisaks tooteproovide võtmisele tuleb katsetada keskkonda, kus tooteid kasvatatakse või kasvatatakse. Selle kontrolli käigus kontrollitakse vastuvõetamatuid söötmissüsteeme, nõuetele mittevastavat arstiabi või ebapiisavat loomade testimist. Selline uurimine aitab ka tagada, et puuviljad, teraviljad ja köögiviljad tarnitakse õiges pakendis või konteinerites, mis ei sisalda kemikaale ega kahjureid.
Põllumajandusinspektori edu sõltub tema tähelepanust detailidele ja pühendumusele, et kaitsta elanikkonda saastunud või kehvemate toodete allaneelamisest põhjustatud haiguste eest. Kõrgelt arenenud suhtlemisoskused on vajalikud, kuna talt nõutakse ulatuslikku suhtlemist põllumeeste, toiduvahendajate ja reguleerivate asutustega. Kasuks tuleb ka hea organiseerimisvõime.
Töökohale saamiseks vajab inspektor üldjuhul bakalaureusekraadi põllumajandusteaduses või sellega tihedalt seotud valdkonnas. Mõnel juhul on vastuvõetav asjakohane kogemus sarnases tööstuses koos bioloogia või põllumajandusteaduse kursustega. Mõlemal juhul peab ta enne põllumajandusinspektoriks saamist tutvuma piirkondlike ja riiklike kontrollimenetlustega ning läbima tema konkreetse riigi nõutavad sertifitseerimiskatsed.