Algkooli nõustaja juhendab lapsi nii suurtes või väikestes rühmades kui ka individuaalselt. Tema teenuseid võib taotleda asjassepuutuv õpetaja või lapsevanem. Ta võib ka iseseisvalt määrata juhendamise vajaduse, jälgides lapsi nende igapäevases õppe- ja meelelahutustegevuses. Põhikoolinõustajale esitatavad levinud probleemid hõlmavad sekkumist, mis hõlmab häirivaid õpilasi või juhendamist füüsilise puudega õpilastele, kellel on assimilatsiooniprobleemid.
Nõustaja töö hõlmab tavaliselt tema osalemist õppekavas ja tegevuste planeerimises. Ta nõustab regulaarselt administraatoreid ja õpetajaid, millised programmid sobivad konkreetsetele vanuserühmadele kõige paremini. Tema nõuanded sisaldavad üldiselt ettepanekuid, kuidas tegevused ja õppekavad õpilaskonna kui terviku sotsioloogilisi, hariduslikke ja arenguvajadusi kõige paremini rahuldada.
Kui nõustaja täheldab õpilaste käitumist, mida ta peab ebatüüpiliseks, antisotsiaalseks või agressiivseks, võib ta sel teemal nõu pidada õpetajate ja vanematega. Mida rohkem isiklikku teavet ta saab õpilase kohta koguda, seda paremini on tal võimalik käitumise põhjust kindlaks teha. Tema hinnangul antakse tavaliselt õpetajatele ja vanematele soovitusi, kuidas sobimatut käitumist käsitleda, muuta või kõrvaldada. Kui ta usub, et välistest hindamis- või nõustamisteenustest võib abi olla, võib ta suunata asjakohastele spetsialistidele.
Lisaks õpilaste individuaalse käitumise hindamisele jälgib algkooli nõustaja tavaliselt õpilaskonda kui tervikut. Tavaliselt jälgib ta lapsi diskreetselt mänguväljakul, söögisaalis või muudes rühmaolukordades. Oma tähelepanekute põhjal koostab ta regulaarselt aruandeid, kuidas arenevad lapsed konkreetsetes klassides või erinevate õpetajate juures. Tema järeldusi, olgu need positiivsed või negatiivsed, kasutatakse regulaarselt teatud õppemeetodite ja -programmide väärtuse või õpetajate töötulemuste hindamiseks.
Erinevalt keskkooli või gümnaasiumi nõustajast ei anna põhikooli nõustaja tavaliselt juhiseid karjääri- või töövalikute ega ainete kuritarvitamise kohta. Tema fookuses on üldiselt aidata noortel arendada suhtlemis- ja toimetulekuoskusi, mis on olulised akadeemilise, sotsiaalse ja isikliku arengu jaoks. Kui ta on tunnistajaks probleemidele väljaspool tema pädevusvaldkonda, nagu füüsiline või vaimne väärkohtlemine, on ta tavaliselt eetiliselt ja juriidiliselt kohustatud otsima abi välistelt asutustelt.
Sellele ametikohale kvalifitseerumiseks on tavaliselt nõutav bakalaureusekraad hariduses, psühholoogias või vabade kunstide alal. Soovitatavad on nõustamise ning inimese kasvu ja arenguga seotud kursused. Mõnikord on nõutavad täiendavad sertifikaadid õpetamise või nõustamise alal ning need erinevad piirkonniti ja läheduses. Sellele ametikohale kandideerivatele kandidaatidele hinnatakse kõrgelt kogemust õpetamise või nõustamise alal.