Peakohtunikku tuntakse ka ülemkohtunikuna või eesistujana. Tal on kõrgeim auaste, kui kohtus on rohkem kui üks kohtunik. See roll on riigi kõrgeimas kohtus, mida võib nimetada ülem- või kõrgemaks kohtuks. Peakohtuniku tööülesannete hulka kuulub: keeruliste kohtuasjade ja juriidiliste argumentide arutamine, kohtuasja arutamine teiste kohtunikega ja lõpliku otsuse kirjutamine.
See ametikoht on eeskujuliku advokaadi- ja kohtunikukarjääri tulemus. Mitme kohtunikuga kohtute piiratud arvu tõttu on saadaval väga vähe peakohtuniku kohti. Peakohtuniku ametikoht võib olla roteeruv erinevate kohtunike vahel või olla alaline ametisse nimetamine. Peakohtuniku ametisse nimetamisega seotud poliitikad on tavaliselt hästi määratletud ja protsessi viib lõpule kohtunike ametisse nimetamise eest vastutav asutus.
Peakohtuniku peamine ülesanne on keeruliste kohtuasjade arutamine. Sellele kohtuastmele jõudnud juhtumid kujutavad tavaliselt endast sotsiaalseid probleeme, võimalikke õigusvigu ja valitsuse poliitikat. Sellel tasemel vastutavad kohtunikud kõigi kohtuasjaga seotud kohtutoimikute, sealhulgas teistele kohtunikele esitatud argumentide lugemise eest. Lisaks sellele tausta lugemisele peab kohtunik lugema argumendid, mis on seotud esmase küsimusega, mille kohta nad peavad otsustama.
Pärast dokumentatsiooniga tutvumist ja advokaatide esitatud argumentide ärakuulamist kohtuvad kohtunikud ja vaatavad küsimused üksikasjalikult läbi. Peakohtunik vastutab arutelu juhtimise eest teiste kohtunikega, koosolekute struktureerimise ja kõigi asjakohaste uuringute esitamise eest. Juhtumi üksikasjad vaieldakse, kusjuures hääletusprotsessi juhib peakohtunik.
Kui konsensusele jõutakse, vastutab peakohtunik lõpliku otsuse kirjutamise eest. See avaldus on välja antud kõigi kohtu kohtunike nimel. See sisaldab üksikasju ettepaneku poolt- ja vastuhäälte ning otsuse õigusliku aluse kohta. See protsess on üsna pikk ja sageli antakse välja viis kuni seitse kuud pärast argumentide esitamist.
Lisaks nendele juriidilistele kohustustele võidakse peakohtunikku kutsuda avalikele esinemistele või õigusalaste seminaride juhtimisele. Paljud peakohtunikud kirjutavad akadeemilisi raamatuid või ajakirjaartikleid seaduse üksikasjadest ja selle mõjust ühiskonnale laiemalt. Need panused ei ole osa ametlikust ametijuhendist, vaid on levinud viis, kuidas kohtunikud saavad ühiskonda ja õigussüsteemi laiemalt mõjutada.