Mida teeb pastoraalne nõustaja?

Pastoraalne nõustaja annab vaimse ja vaimse tervise juhendamist erinevate usutraditsioonide raames. Psühholoogia ja teoloogia koolitusega saab pastoraalne nõustaja rakendada kliinilisi ravimeetodeid usuliste põhimõtete kontekstis. Olenemata sellest, kas tegemist on juudi rabi, katoliku preester või protestantliku usu ja teoloogilise või seminariharidusega teenija, töötab pastoraalne nõustaja ka vaimse tervise spetsialistina. Nõustamine võib ulatuda abielu ettevalmistamisest leina juhtimiseni ainete kuritarvitamisest taastumiseni ning seda saab praktiseerida avalikes või eraasutustes. Kui inimesed vajavad abi küsimustes, kus usk ja elusündmused ühinevad, võib pastoraalne nõustaja pakkuda vajalikku lohutust ja teadmisi.

On üldtunnustatud seisukoht, et vaimulikud saavad teenindada vastavaid karja, teades ja rakendades religioosseid tekste tõena ja abi vajavatele kogudustele juhisena. Palve on ka raviviis neile, kes usuvad selle jõusse ja kõrgemasse jõusse. Koolitatud pastoraalne nõustaja teenib aga professionaalselt, kui probleem või olukord võib olla väljaspool seda, mida koguduse või templi juht on koolitatud lahendama. Rahvusvaheliselt võib pastoraalne nõuandmine langeda juhile või misjonärile, kellel on vähe või puudub üldse teoloogiline haridus, kuid kellel on teadmised põlisrahvaste uskumustest ja piirkondlikest ebauskudest, mis on vajalikud konkreetsete nõuannete ja tervendamisrituaalide rakendamiseks.

Ameerika Ühendriikides pakub American Association of Pastoral Counselors litsentse ja sertifikaate üksikisikutele, kes otsivad pastoraalse nõustamise elukutset. Koolitus hõlmab üldiselt ülikooli bakalaureusekraadi, seminari kraadi ja doktorikraadi või kontsentreeritud magistrikraadi psühholoogias või sellega seotud distsipliinis. Ameerika pastoraalsete nõustajate assotsiatsiooni testimine ja isiklik hindamine lõpetavad sertifitseerimise protsessi.

Kohad, kus pastoraalset nõustajat võib kasutada, hõlmavad haiglaid, rehabilitatsioonirajatisi, sõjaväebaase, töökohti ja spetsiifilisi nõustamispraktikaid. Kui patsient on suremas, kutsutakse nõustajat sageli vaimselt lohutama ja pereliikmete psühholoogilise stressiga tegelema. Need, kes kannatavad oma usuliste tõekspidamistega vastuolus tegutsemise tagajärgede all, võivad keset vaimset kriisi otsida nõu.

Pastoraalne nõustaja võib pakkuda ravi nii isikule, kes paneb toime teo – näiteks väärkohtlemise või abielulise truudusetuse –, kui ka isikule, kes selle tegevuse tõttu kannatas. Aidata inimestel mõista, miks nad on masenduses või on võimelised minema vastu oma usulistele tõekspidamistele, või anda mõista, miks usklik kannatab, võib olla pastoraalsele nõustajale tüüpiline kutsealane väljakutse.