Ortoloog on sertifitseeritud tervishoiutöötaja, kes teeb ja kinnitab patsientidele breketeid ja lahasid koos arstidega. Need sobivad kohandatud traksidega patsientidele, kellel on lülisamba- või jäsemevigastus, aga ka neile, kes on sündinud jalgade, jäsemete või lülisamba deformatsioonidega. Ortopeedid vastutavad iga patsiendi ainulaadse olukorra ja meditsiiniliste vajaduste arvessevõtmise eest.
Ortopeedid töötavad koos erinevate tervishoiutöötajatega, et määrata oma patsientidele sobivad breketid ja lahased. Ühe patsiendi sobitamiseks kohtub ortoloog tavaliselt patsiendi arsti, jalaarsti ja füsioterapeudiga. Ortoloog teeb koostööd ka tehnikuga, kes abistab trakside või lahaste paigaldamise paljudes aspektides. Ortoloogi abi või teenuste saamiseks peab patsiendil olema arsti retsept.
Ortoloog soovitab patsiendi vajadustest lähtuvalt sobivaid orteese. Esimene samm ortoosi soovitamisel on arstlik hindamine. Ortoloog peab arvestama nii inimese tervislikku seisundit kui ka patsiendi igapäevategevusi ning kasutama neid üldarstile soovituse põhjendamisel. Ortoositüüpide hulka kuuluvad valmistatud lahased, kohandatud jalatsid, sisetallad, seljatoed, kaelatoed ja kirurgilised toed.
Ortopeedina töötamine nõuab suurt käelist osavust ja loomingulisust, kuna sageli teeb ta kõigepealt kipsi, et näha, kuidas ortopeediaseade patsiendi jäsemega töötab. Tavaliselt ehitavad seadme tehnikud ja nende tööd kontrollib ortoloog. Ortoloog paigaldab seadme patsiendile ja kirjeldab, kuidas seda kasutada. Sageli soovitavad nad ka füsioteraapiat, et seadmest võimalikult palju kasu saada.
Ortoloogidel on sageli iga patsiendiga pidev suhe. Pärast seda, kui patsiendile on välja kirjutatud ja paigaldatud ortoos, on teatud aja jooksul jälgimine. Ortopeedi jälgimine toimub selleks, et retsept sobiks hästi, toimiks nii, nagu peab, ning tuvastaks ortoosist põhjustatud probleemid. Mõnikord võib osutuda vajalikuks ortopeedilist seadet muuta või täiustada. Seda saab teha ilma retseptita; aga kõik suuremad muudatused retseptis peab esmalt heaks kiitma patsiendi üldarst.
Kuigi koolitus algab ametlikult täiskasvanuna, on keskkoolikursused, mis aitavad tulevast ortopeedi ette valmistada selles valdkonnas karjääriks. Bioloogia, keemia ja füüsika kursused on hädavajalikud ning võimaluse korral tuleks informaatika lisada kursusetöösse. Pärast keskkooli on mitmeid erinevaid marsruute, mille kaudu saab diplomeeritud ortopeediks saada.
Mõned kolledžid pakuvad bakalaureuseõppe programme, mille tulemuseks on ortopeedia diplom. Samuti on olemas sertifitseerimisprogrammid inimestele, kes teenivad või on juba omandanud bakalaureusekraadi mõnel muul erialal. Haridusnõuded on riigiti erinevad ja ülalnimetatud sertifitseerimise viis kehtib ainult USA nõuete kohta ning Ameerika Orhtotika ja Proteeside Sertifitseerimisnõukogu (ABC) poolt reguleeritavatele nõuetele.
Sertifitseeritud ortopeedid töötavad erinevates kohtades, sealhulgas haiglates, taastusravikeskustes ja tööstuslikes tervisekeskustes. Paljudel ortopeedidel on oma erapraksis, kus patsiendid käivad ambulatoorselt. Ortopeedi karjäär võib olla väga rahuldust pakkuv, kuna ortopeedidel on paindlikkus töötada erinevates tingimustes, omada oma ettevõtet ning parandada igas vanuses ja erineva taustaga patsientide elu.