Volikogu liige on valitud ametnik, kes töötab kohaliku tasandi haldusnõukogu osana, näiteks linnavolikogus. Volikogu liikmetel on oma tööga seotud mitmed töökohustused ning nad täidavad ka kodanikujuhtide rolle, pakkudes juhiseid ja abi oma kogukonna liikmetele, kui nad aktiivselt ei tööta. Paljudel juhtudel on töö osalise tööajaga, inimestele makstakse hüvitist koosolekute ja mõne aja kontoris töötamise eest, kuid nad ei tööta täiskohaga linna, alevi või muu omavalitsuse heaks, kes nad valis. Kui Ühendkuningriigis on valdav sõna “nõunik”, siis USA-s eelistatakse sõna “nõunik” või “nõukogu liige”.
Eeldatakse, et iga nõunik vaatab läbi mitmesuguseid materjale, mis on seotud kavandatavate määruste, litsentsitaotlustega, nagu äri- või ürituselitsentsid jne. Volikogu liikmed võivad esitada volikogule ka ettepanekuid, sealhulgas otsuseid hääletamiseks, samuti uusi kavandatavaid määrusi. Neid toetavad sageli töötajad, kes aitavad uurimistöös, kommunikatsiooni koostamisel ja muul viisil. Mõnes piirkonnas on volikogu liikmel õigus määrata ametisse teisi omavalitsuse töötajaid, näiteks kohaliku planeerimiskomisjoni liikmeid.
Seda tüüpi töö jaoks ei ole vaja eriharidust ega koolitust. Hea suhtlemisoskus tuleb palju kasuks. Volikogu liikmel võib olla advokaadi, politseiniku või linnavalitsuse töötaja kogemus ning see võib olla abiks valitsuse toimimise mõistmisel ja omavalitsuse individuaalsete vajaduste väljaselgitamisel. Samuti peavad volikogu liikmed suutma arendada ja hoida suhteid valijatega, lootes nende hääletamisele tulevastel volikogu valimistel.
Volikogu volitused võivad kohalikul tasandil olla laiaulatuslikud, kusjuures volikogu läbib mitmesuguseid otsuseid. Kuigi volikogu liige ei saa kõrgemal tasemel seadust rikkuda, näiteks kirjutada linnamäärust, mis on vastuolus maakonna määrusega, võivad volikogu liikmed teha näiteks tsenderdust teistele riigiametnikele või võtta vastu otsuseid, et protesteerida valitsuse tegevusest kõrgemal tasandil. Samuti saavad nad anda valijatele teavet selle kohta, kuidas jõuda teistesse ametitesse ja valitud ametnikeni, kui valijad toovad küsimuse volikogusse ja see ei ole kvalifitseeritud sellega tegelema.
Nõunikuna töötamine nõuab tavaliselt määratud ametiaega ja inimesed võivad teenistuse lõppedes uuesti kandideerida või tagasi astuda. Mõnes volikogus vahetatakse esimehe koht vaheldumisi ja iga volikogu liige täidab viimaks korraks esimehe või linnapea ametit. Koosolekute kodukorra tundmine on vajalik, kuigi sageli antakse uutele nõunikele alguses mõningaid juhiseid.