Mida teeb muusikapublitsist?

Tuntud ka kui “pressiesindaja” või “esindaja”, on muusika publitsist kommunikatsioonispetsialist, kes tegeleb muusiku või muusikarühma nimel avalike ja meediasuhetega. Muusikapublitsist töötab tavaliselt koos muusiku mänedžeri, broneeringuagendi ja meelelahutusjuristidega, kuigi mõned muusikud võivad palgata ühe peadirektori, kes täidab kõiki neid ülesandeid korraga. Muusikapublitsisti põhiülesanne on tagada, et kogu pilt, mida klient soovib projitseerida, säiliks kogu aeg. Selle eesmärgi saavutamiseks täidab publitsist selliseid ülesandeid nagu intervjuude korraldamine ja juhendamine, meediale avalduste avaldamine ning kliendi nimel avalikkusele levitatava turundus- ja kommunikatsioonimaterjali järelevalve.

Muusikapublitsist on tavaliselt esimene kontaktpunkt meedialiikmetele, kes soovivad muusikuga intervjuud saada. Kui meedia esindaja pöördub kliendiintervjuu saamiseks publitsistide poole, kaaluvad nad esmalt meediaväljaannet ennast, olgu selleks veebisait, üleriigiline ajaleht, telesaade või raadiosaade. Seejärel kaalub publitsist erinevaid tegureid, et teha kindlaks, kas intervjuul on positiivne mõju muusiku mainele ja müügile või mitte. Mõned neist teguritest hõlmavad järgmist: kui paljude inimesteni meediaväljaanne jõuab, milline on selle sihtdemograafia ja kas see toob muusikule tõenäoliselt head või halba ajakirjandust. Muusika publitsist võtab arvesse ka meediaväljaandega mitteseotud tegureid, näiteks seda, kas muusikul on tulemas album või tuur, mis võiks intervjuu avalikustamisest kasu saada.

Muusikapublitsistid koostavad sageli oma klientide nimel hoolikalt sõnastatud avaldusi nende eraelu aspektide kohta, mis on avalikult teada saanud, nagu lahutus või lapse sünd. Publitsistid võivad oma klientide nimel sõna võtta ka siis, kui meelelahutusväljaanded ja -saated helistavad publitsistile konkreetse küsimusega. Muusika publitsist peab otsustama, kas teha avaldus üldse või vastata lihtsalt “ei kommenteeri”. Muusika publitsist tegeleb ka heategevusorganisatsioonide ja muude organisatsioonide taotlustega, et teha kindlaks, millised põhjused on muusikule kõige sobivamad.

Interneti ja sotsiaalmeedia ajastu on suurel määral mõjutanud publitsistide funktsioonide olemust. See võimaldab muusikutel ja kollektiividel suhelda fännide ja meediaga vahetumalt ja ilma muusikapublitsistide vahenduseta, kirjutades blogipostitusi, osaledes veebivestlustes, Twitteris ja YouTube’i videoid luues. Kui mõned muusikud konsulteerivad ikka veel oma publitsistidega enne mis tahes vormis avalikkusega suhtlemist, siis teised võtavad Internetti impulsiga, tehes avaldusi, mida nad võivad hiljem kahetseda ja mis nõuavad nende publitsistidelt avalike suhete kahjude kontrolli rakendamist.