Looduskaitseametnik vastutab kõigi maa kaitseseaduste jõustamise eest, kontrollides jahimeeste ja kalurite litsentse ja saaki. Metsloomade ja elupaikade kontrollimine ning avalikkuse harimine metsloomade reeglite, eeskirjade ja ohtude osas on samuti metsloomakaitseametniku ülesanne. Metsaseadused, paadisõiduseadused ja reostusuurimine kuuluvad tavaliselt metsloomade kaitseametniku alla. See võib hõlmata metsatulekahjude ja metsatulekahjude ennetamist ja jälgimist vahitornide mehitamisega, metsas patrullimist tuletõrjeradade järgi ning tulekahjude ja telkijate riskantse tegevuse teadete uurimist.
Looduskaitseametnikud või ulukivalvurid, nagu neid tavaliselt nimetatakse, on mitmes valdkonnas loomakontrolli eesliinil. Alates salaküttimisest kuni legaalse jahipidamiseni uurib metsloomakaitseametnik ebaseadusliku tegevuse teateid ning kontrollib sportlasi nii põllul kui ka vees. Kontrollides nõuetekohaste litsentside ja siltide olemasolu ning spordivarustuse kasutamist, veendub looduskaitseametnik, et loomade ja kalade püüdmisel kasutatakse ainult seaduslikke vahendeid. Mõnes piirkonnas vaatab kogutud metsulukeid registreerimispunktides üle ametnik. Loomade vanust, sugu kontrollitakse ning mõnel juhul võetakse rümbast proov haiguste, näiteks hirvede kroonilise kurnatushaiguse (CWD) tuvastamiseks.
Enamikus piirkondades on metsloomade kaitseametnikul kõik politseiametniku seaduslikud volitused, seega on looduskaitseametnikul võimalik pileteid välja kirjutada ja rikkujaid vahistada. Paadi kontrollimisel on looduskaitseametnikul õigus lugeda paat merekõlbmatuks ja anda paadiomanikule korraldus lõpetada remont ja lasta laev enne uuesti vette laskmist üle vaadata. Rikkumised, mis võivad sageli põhjustada paadi merekõlbmatuks tunnistamise, on tulekustuti puudumine, registreerimisnumbrite ja/või kleebiste ebaõige kuvamine ning akukasti puudumine. Ujuvvahendite puudumine, alkoholi- või narkojoobes paadi juhtimine ja ohtlik juhtimine on samuti piletimüügi rikkumine.
Looduskaitseametnikud käitavad tavaliselt riigi omanduses olevaid sõidukeid tööülesannete täitmisel. Metsloomade kaitseametnik seab sageli salaküttidele püüniseid ja varitsusi, pannes välja peibutusloomi või jälgides veeteid, kus sagedased püünisjahi, ebaseaduslikud kalurid ja need, kelle kala ületab lubatud piirnormi. Seda tüüpi kohustused on sageli ohtlikud ja mõned metsloomade kaitseametnikud on tulistanud ja tapnud põllul tegutsevate õigusrikkujate poolt.