Osariigis on sageli erineva tasemega politseijõud. Nende hulka kuuluvad riigipolitsei, maakonnapolitsei ja linnapolitsei. Kui isik on maakonna politseiametnik, on tema volitused tavaliselt piiratud selle maakonna piiridega, kus ta töötab.
Maakonnapolitseinik annab vande teenida ja kaitsta. See tähendab, et tal on kohustus olla seaduste jõustaja, kaitsta kodanikke kahju eest ja tegutseda vajaduse korral avaliku teenistujana. Tavaliselt ei järgita teda neid nõudeid, kui ta asub väljaspool maakonda, kus ta töötab.
Maakonna piirid esindavad maakonnapolitseiniku võimupiire. Kui isik paneb oma territooriumil toime kuriteo ja põgeneb väljapoole maakonda, ei ole tal üldjuhul võimalik isikut jälitada. Selle asemel peab ta teavitama selle jurisdiktsiooni ametnikke, kuhu kurjategija põgenes.
Maakonnapolitseinik vastutab paljude seaduste järgimise eest. Kuigi tema võim on piiratud teatud valdkonnaga, ei ole ta seda tüüpi seadused, mida ta peab jõustama. Kui isik paneb toime föderaalse või osariigi kuriteo, on tal õigus ja kohustus isik vahistada. Lisaks teeb ta sama, kui kohalikke seadusi rikutakse.
Maakonnapolitseiniku ülesanded võivad olla erinevad. Väikestes maakondades võivad ametnikud täita mitmesuguseid ülesandeid alates kainuskontrolli korraldamisest kuni vägivallakuritegude uurimiseni. Suurtes maakondades võidakse ülesandeid delegeerida erinevatele isikutele.
Näiteks võivad mõned ametnikud olla liiklusametnikud. Nende töö hõlmab sageli liiklusrikkumiste, näiteks kiiruseületamise ja ebaseadusliku parkimise kontrollimist. Neid võidakse kutsuda ka autoõnnetuse sündmuskohale.
Teine maakonnapolitseiniku tüüp on detektiiv. Nendele isikutele helistatakse tavaliselt siis, kui pole teada, kes on kuriteo toime pannud. Nad on sageli spetsiaalselt koolitatud vihjete kogumiseks ja tunnistajate või potentsiaalsete kahtlusaluste ülekuulamiseks.
Eetikastandard, mille täitmist maakonnapolitseinikult oodatakse, ei tohi piirduda teda palkava maakonna piiridega. Oma ametikoha tõttu eeldatakse politseiametnikult üldiselt eeskujulikku käitumist. Eetilistest probleemidest ja kehvast käitumisest võib piisata, et ta töölt kõrvaldatakse või ta kaotab töö. See kehtib isegi siis, kui seadust ei rikuta. Kui ametnik on näiteks mängusõltlane või alkohoolik, võib politseiosakond, kus ta töötab, pidada vajalikuks võtta distsiplinaarmeetmeid.