Loominguline kirjanik on inimene, kes kirjutab lugusid, artikleid, esseesid või luuletusi. Ta võib kirjutada mis tahes žanris või mis tahes teemal, kui tegelased ja süžee on väljamõeldud. Uuemat tüüpi loovkirjanik on loominguline aimekirjanik, kes kirjutab reaalsetest sündmustest või inimestest, kuid teeb seda nii, et lugu oleks kaasahaarav ja meelelahutuslik. Selliste kirjanike töövõimalused võivad olla piiratud, kuid paljud kirjanikud on leidnud edu ajakirjade kirjutajate, televisiooni- ja raadiosisu kirjutajate, filmikirjanike ja vabakutseliste kirjanikena.
Loomingulise kirjaniku ülesanne on luua kaasahaarav ja meelelahutuslik lugu reaalsetest või kujuteldavatest inimestest, sündmustest, kohtadest ja asjadest. Loominguliseks kirjanikuks saamiseks ei ole formaalset haridust nõutud, kuigi paljud lõpetavad keskkooli ja lähevad edasi kolledžisse, et omandada kirjalik kraad. Mõned kirjanikud töötavad isegi kirjutamise kraadiõppe poole, mis võib anda neile kvalifikatsiooni kolledži või ülikooli tasemel õpetamiseks. Kirjutamise õpetamine on võib-olla üks loomingulise kirjaniku levinumaid töid, kuigi paljud teised leiavad edu ka meelelahutusvaldkonnas.
Televisiooni- ja filmiloojad võivad töötada üksi või meeskonnana, et luua süžeed ja tegelasi, mida ekraanil või laval etendatakse. Lugeja või vaataja jaoks mõtteka loo kaare loomiseks peab kirjanikul olema kindel arusaam süžee ühistest elementidest – ekspositsioon, tõusev tegevus, haripunkt, langev tegevus ja lahendus. Samuti peab ta suutma tegelasi arendada selliselt, et vaatajad või lugejad suudaksid neile väljamõeldud inimestele kaasa tunda või neile kaasa tunda ning loosse täielikumalt kaasa lüüa. Üks olulisemaid asju, millest loomingulised kirjanikud peavad teadma, on klišeede olemasolu kirjutamises; klišeed on ülekasutatud lõigud, mis võivad viidata loovuse või originaalsuse puudumisele. Kirjanikud püüavad kirjutamisel vältida klišeesid, et materjal oleks värske ja meeldejääv.
Vabakutseline loominguline kirjanik võib kirjutada lühijutte, romaane ja muid kirjalikke teoseid konkreetsetele müügikohtadele, näiteks ajakirjadele või veebisaitidele. See on äärmiselt raske töö, kuna palgaskaala võib olla üsna madal, mistõttu paljud loomingulised kirjanikud teevad seda kirjutamist pigem kõrvaltöö või hobina, mitte esmase karjäärina. Isegi tuntud kirjanikud ei pruugi mugavaks elamiseks piisavalt raha teenida, mistõttu võivad nad kombineerida oma loomingulisi kirjutamispüüdlusi muude, tulusamate kirjutamisviisidega.