Loomauurija on üsna laiaulatuslik ametijuhend, kuna erialasid on loomauuringute vallas palju. See võib hõlmata kõike alates loomafüsioloogist, kes võib teatud ravimite mõju uurimiseks teha loomadega katseid, kuni zooloogi või bioloogini, kes uurib loomade käitumist ja uurib põhjalikult eri tüüpi loomi. See, millise karjääri- või haridustee valib loomateadlane, sõltub suuresti tema huvidest ja karjäärieesmärkidest ning tööst, kuhu ta soovib panustada. Näiteks loomkatsed on vastuoluline töö, millele paljud loomasõbrad on moraalselt vastu, nii et loomulikult ei oleks see nende väärtuste jagaja jaoks loogiline karjäärivalik.
Üldiselt on loomafüsioloog seda tüüpi loomauurija, kes viib läbi loomkatseid. See võib hõlmata teatud retseptiravimite katsetamist loomadel, olenemata sellest, kas need on mõeldud inimestele või loomadele, aga ka teiste toodete katsetamist. Füsioloog võib töötada ka selle nimel, et teada saada, kas loomasöödaettevõtete uued toidukoostised pakuvad ka loomadele piisavalt toitu. Mõiste “loomauurija” ei viita siiski tavaliselt loomafüsioloogile.
On palju muud tüüpi loomauurijate töökohti, mille fookus on täiesti erinev, sealhulgas loomabioloogid ja zooloogid, aga ka teadus-veterinaararstid. Bioloogid ja zooloogid uurivad peaaegu igat tüüpi loomade käitumist, näiteks sigimis- ja paaritumisharjumusi või rändeharjumusi. Nad otsivad aja jooksul muutusi ja mustreid ning kasutavad neid andmeid sageli selleks, et soovitada erinevaid looduskaitsealaseid jõupingutusi ökosüsteemide säilitamiseks või ohustatud liikide kaitsmiseks. Teadustöö veterinaararst võib töötada kolledžis või ülikoolis ja püüda uurida paremaid viise loomade ravimiseks, näiteks loomahaiguste ravimiseks või paremate kirurgiliste tehnikate väljatöötamiseks.
Veel üks loomauurija tüüp on loomateadlane, kuigi seda tüüpi uurijad uurivad kodu- või põllumajandusloomi. Seda tüüpi teadlaste ülesandeks on suures osas uurida nende loomade geneetikat ja arengut, et muuta need tõhusamaks kasvatajaks ning parandada liha-/piima-/munatoodangut, olenevalt loomast. Nad võivad püüda aretada loomi, kellel on teatud omadused, mis muudavad nad tootmiseks või teatud elutingimustes ellujäämiseks ihaldusväärsemaks. Nad võivad läbi viia uuringuid, et näha, kuidas muutused loomade pidamistingimustes mõjutavad nende käitumist või füsioloogiat. Lõppkokkuvõttes on loomauurija enda otsustada, millist tööd ta teha soovib ja kas ta peab töötama loomade või inimeste hüvanguks.