Loodushoiutehniku põhiülesanne on hoida keskkonda ja kõike selles leiduvat. Selleks läheneb konserveerimistehnik mitmekülgsele tööle. Ta jälgib, kogub ja esitab andmeid ning tegeleb füüsiliste tegevustega, mis parandavad piirkonda. Kuigi looduskaitsetehnikuid juhendavad töötajad, näiteks looduskaitseteadlased, teevad nad suurema osa oma tööst kõrgel tasemel sõltumatult.
Suur osa konserveerimistehniku tööst on välitingimustes tehtav praktiline töö. Tehnik võib mõõta maad, paigaldada veemõõtjaid, mõõta ehitisi, märgistada puid, võtta vee- ja pinnaseproove, eemaldada või istutada taimestikku ning kontrollida elusloodust. Seemnete kogumine ning taimede ja puude kontrollimine on rutiinne. Määratud alal patrullimine ja selle puhtana hoidmine on samuti tavaline ülesanne. Välistööde eesmärk on tavaliselt piirkonna kahju ärahoidmine või vähendamine.
Osa sellest, mida looduskaitsetehnik teeb, nõuab, et tehnik peab head arvestust. Näiteks märgib looduskaitsetehnik täpselt, millal ja kus ta patrullib. Ta paneb kirja üldise piirkonna või leitud esemete kirjeldused, millest on kasu uurimisel ja kaartide koostamisel. Looduskaitsetehnik salvestab ka selliseid andmeid nagu tegevus, mida ta jälgib talle määratud piirkonnas, kuna tegevus selles piirkonnas mõjutab pinnast, vett, õhku, taimestikku ja elusloodust. Tehnoloogia on tavaliselt väärtuslik ressurss, kuna arvutid ja mobiilseadmed võimaldavad andmete kiiret sisestamist, säilitamist, manipuleerimist ja edastamist.
Kuigi looduskaitsetehnikud töötavad tavaliselt looduskaitseteadlaste või sarnaste töötajate alluvuses, võivad nad olla omaette juhid. Sageli jälgivad nad metsa- ja muude keskkonnatöötajate, näiteks puude istutamise või tuletõrjemeeskondade tegevust või koolitavad neid. See on praktiline, sest kuigi meeskondadel on oma teadmiste tase, on looduskaitsetehnikud antud geograafiliste asukohtade ja nende kohtade sisuga väga kursis. Looduskaitsetehnikud võivad juhtida ka õppetunde, mis annavad teavet kaitse- või keskkonnaeeskirjade kohta.
Asjaolu, et looduskaitsetehnikud saavad regulaarselt keskkonnaga füüsiliselt suhelda, tähendab, et neil on uuringute ja katsete tegemisel võtmepositsioon. Näiteks võivad nad teha uuringu kalade populatsiooni kohta ojas kuude või aastate jooksul, et tuvastada muutusi vee ökosüsteemis. Seda tüüpi tööd tegevad kaitsetehnikud võivad avaldada oma leiud erialaajakirjades ja muudes väljaannetes. Tulemused annavad ka tõendeid, mille abil looduskaitsetehnikud saavad teha lobitööd uute õigusaktide või äripoliitika muudatuste nimel.
Konserveerimistehnikuna töötamiseks vajab inimene tavaliselt minimaalselt kaastöötaja kraadi. Looduskaitsekursused on põhilised, kuid kasulikud on ka muud klassid, nagu botaanika, zooloogia, bioloogia, keemia ja matemaatika. Arvepidamise vajaduse tõttu peaksid konserveerimistehnikud võtma ka arvuti- ja tehnikatunde. Uurimismetoodika, kõne- ja suhtlustunnid aitavad looduskaitsetehnikutel teavet ja leide esitada ning vaatlus- ja analüüsioskus on kriitilise tähtsusega.