Mida teeb linnasotsioloog?

Linnasotsioloog uurib sotsioloogia ja inimestevahelise suhtluse rolli, samuti suundumusi ja nähtusi linnakeskkonnas. Selles valdkonnas töötav inimene on teadlane – nagu ka teised sotsioloogid –, kes uurib inimrühmade ja iniminstitutsioonide koostoimeid, suundumusi ja omadusi erinevates oludes, samuti seda, kuidas erinevad kultuurid omavahel suhestuvad. Näiteks linnasotsioloog võib uurida suurenenud tehnoloogia, nagu arvutid ja mobiiltelefonid, mõju inimestevahelisele suhtlusele linnakeskkonnas. Lisaks originaaluuringute läbiviimisele võib selline sotsioloog võrrelda varasemaid linnasotsioloogia uuringuid ja kaaluda nende mõju.

Linnasotsioloogiks saamiseks on vaja märkimisväärset haridust ja koolitust. Kuigi mõned sotsioloogid on oma töö tegemiseks omandanud bakalaureuse- või magistrikraadi sotsioloogias, on ideaalne, kui keegi, kes siseneb spetsialiseeritud valdkonna sotsioloogia valdkonda, omandab doktorikraadi sotsioloogias. Linnasotsioloogiale spetsialiseerumiseks võib inimene otsustada lõpetada oma väitekirja, mis on kaasatud uurimustöö, mõnes linnasotsioloogiaga seotud valdkonnas. Lisaks sotsioloogia keerukuse tundmaõppimisele peaks linnasotsioloogiks õppiv inimene õppima palju statistilise analüüsi ning kvantitatiivsete, kvalitatiivsete ja segameetodite uurimise kohta, mida kõike kasutatakse sotsioloogiliste uuringute läbiviimiseks. Linnasotsioloogil peaks olema kirg teema vastu ning usk, et tema erialal tehtavad uuringud on inimkonnale kasulikud ja olulised.

Linnasotsioloogide töötingimused on nagu teistel teadlastel. Ülikoolid, valitsused ja ettevõtted, aga ka mittetulundusühingud võivad neid tööle võtta. Tõenäoliselt oleks neil kontor ja neilt oodatakse ka välitöid. Mõned linnasotsioloogid viivad läbi uuringuid, õpetavad linnasotsioloogia teooriaid ja meetodeid, tutvustavad oma uurimistulemusi ning avaldavad uurimistulemusi erialaajakirjades või muudes väljaannetes.

Linnasotsioloog võib läbi viia uurimisprojekti, mis uurib, kuidas erinevad subkultuurid linnakeskkonnas arenevad ja tekivad. Vaimuhaigete deinstitutsionaliseerimise mõju kriminaalõigussüsteemile ja mittetulunduslike vaimse tervise organisatsioonidele võib olla veel üks võimalik uuringuvõimalus linnasotsioloogile, kes võib otsustada kasutada oma tulemusi avalikkuse teavitamiseks ning poliitika ja poliitika mõjutamiseks. seadus. Teine võimalik teema oleks see, kuidas religioossed ja moraalsed tõekspidamised erinevad ja avalduvad erineval viisil linnas ja maapiirkondades. On lugematu arv erinevaid teemasid, mida linnasotsioloog võib otsustada uurida või mille uurimisele organisatsioon, mille heaks ta töötab, suunab.