Laste väärkohtlemise töötajal on palju tööülesandeid, millest paljud hõlmavad raskeid otsuseid. Näiteks teevad nad tavaliselt kindlaks, kas last tegelikult väärkoheldakse, ja teevad otsuse, kas laps peaks jääma oma koju. Laste väärkohtlemisega tegelev töötaja võib abistada ka perenõustamisel või suunata pere erinõustamisteenustele. Need töötajad võivad ohvrit kohtusse saata ja aidata väärkoheldud last ajutisse või alalisse koju paigutada.
Pärast teate saamist kahtlustatavast lapse väärkohtlemisest peab laste väärkohtlemise töötaja uurima, kas teadet saab kinnitada. See uurimine nõuab tavaliselt mitmeid külastusi lapse koju. Seda tehes saab ta sageli kindlaks teha, kas lapse elutingimused on ohutud ja sobivad.
Ta küsitleb ka leibkonna elanikke, eriti lapsi, keda võidakse kuritarvitada. Intervjuud lastega viiakse tavaliselt läbi nii, et vanemaid pole läheduses, mis võib põhjustada nende avanemist. Tavaliselt küsitletakse ka teisi pereliikmeid, nagu vanemad ja õed-vennad. Olenevalt olukorrast võib laste väärkohtlemisega tegelev töötaja küsitleda ka õpetajaid ja teisi kooliametnikke.
Võimaliku füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise korral võivad lapsed läbida ka põhjaliku tervisekontrolli. Kõik seletamatud jäljed võivad viidata lapse füüsilisele väärkohtlemisele. Suguelundite infektsioonid või vigastused võivad samuti viidata võimalikule seksuaalsele väärkohtlemisele, eriti nooremate laste puhul.
Pärast kõigi tõendite arvessevõtmist teeb laste väärkohtlemisega tegelev töötaja otsuse selle kohta, kas kodus esineb väärkohtlemist. Mõnel juhul puuduvad selle väite toetuseks tõendid. Kui see on nii, siis juhtum suletakse.
Kui on tõendeid selle kohta, et last võidakse halvasti kohelda, püüab laste väärkohtlemisega tegelev töötaja olukorra parandada. Lapsed, kes ei ole otseses ohus, jäävad tavaliselt koju. Enamiku ajast külastab töötaja perioodiliselt kodu, et olukorda kontrollida. Ta võib ka suunata pere laste väärkohtlemise terapeudi või laste väärkohtlemise koolitusteenuse poole. Nendel juhtudel on lõppeesmärk aidata parandada nii lapse kui ka vanemate või eestkostjate koduse elu kvaliteeti.
Mõnikord võib laste väärkohtlemisega tegeleval töötajal olla põhjust kahtlustada, et laps on ohus, kui ta jääb praegusesse olukorda. Sellistel juhtudel paigutatakse ta tavaliselt teiste hoolikalt läbivaadatud pereliikmete juurde või ajutisse kaitseasutusse või asenduskodusse. Tavaliselt julgustatakse ka väärkoheldud lapse ja vanemate külastusi. Laste väärkohtlemise eest vastutav töötaja tegutseb sageli ohvri kaitsjana, jälgides kohtumisi ja saates vajadusel väärkoheldud last perekonnakohtusse.
Kuigi laste väärkohtlemisega tegelevate töötajate eesmärk ei ole lapsi peredest eraldada, on see mõnikord nii. Kahetsusväärsel juhul, kui väärkoheldud last ei saa või ei tohiks oma koju või vanemate juurde tagasi saata, võib lapse väärkohtlemisega tegeleval töötajal olla vaja leida talle püsivam elukorraldus. Ideaalis paigutatakse väärkoheldud lapsed hoolivate sugulaste juurde. Kuna see pole igal juhul võimalik, lapsendavad mõned väärkoheldud lapsed valmis ja hoolikalt läbi vaadatud pered.