Litsentsiga advokaat võib otsustada keskenduda oma praktikale mis tahes õigusvaldkonnale, mis teda huvitab. Paljud advokaadid otsustavad tegeleda kriminaalõigusega, esindades valitsust prokuröri või ringkonnaprokurörina või asudes kaitsjaks ja esindades isikuid, keda on süüdistatud kuriteos. Kriminaalõiguse valdkonnas võib advokaat oma tegevust veelgi spetsialiseeruda, saades kriminaaladvokaadiks. Kuriteoadvokaat on advokaat, kes menetleb kuritegusid või esindab neid, keda on süüdistatud kuritegudes.
Enamikus kohtusüsteemides kogu maailmas jagatakse kuriteod kahte põhikategooriasse – kuriteod ja väärteod. Väärteokuriteod on tavaliselt mittevägivaldsed kuriteod, näiteks poevargused, marihuaana omamine või prostitutsioon. Kuriteod on raskemad kuriteod, nagu röövimine, narkokaubandus või vägistamine. Sellest tulenevalt karistatakse väärteokuritegude eest sageli aastase või kaheaastase vangistusega, kuritegude eest aga tunduvalt pikemad potentsiaalsed karistused.
Kui isikut süüdistatakse kuriteos, määratakse asja menetlemiseks prokurör või ringkonnaprokurör. Paljudes prokuratuurides määratakse kuriteoasjade menetlemiseks kuriteoadvokaat, samas kui väärteoadvokaat tegeleb väärteomenetlustega. Suurema kogemusega advokaadid on tavaliselt need, kes tegelevad raskemate kuritegude süüdistustega. Prokuratuuri seisukohast on kriminaaladvokaadi ülesanne tagada, et süüdistatav mõistetakse süüdi kuriteos, milles teda süüdistatakse.
Kostja, kellele on esitatud süüteos süüdistus, palkab sageli kuriteoadvokaadi, kes esindab teda kogu kohtumenetluse vältel. Kostjat esindav advokaat püüab kõigepealt tagada kostja vabastamise tagatise või kautsjoni vastu. Paljudel juhtudel nõuab see kohtule avalduse esitamist ja kostja nimel istungil osalemist.
Kuriteojuhtumi järgmises etapis tuleb uurida ja analüüsida juhtumit, mis prokuratuuril süüdistatava vastu on. See võib hõlmata materiaalsete asitõendite läbivaatamist ja/või tunnistajatega ütluste lõpetamist. Kui kostja vastu esitatud juhtum on analüüsitud, uurib kuriteoadvokaat sageli võimalust jõuda prokuröriga kokkuleppele, kui kostja on tegelikult süüdi ja näib, et prokuröril on piisavalt tõendeid kostja süüdimõistmiseks.
Kui kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik, valmistab kriminaalasja advokaat ette kohtupidamiseks. Kohtuistung võib toimuda kohtuniku või žürii ees. Kaitsja ülesanne on selles etapis kaitsta kohtualust ja tekitada piisavalt kahtlusi kohtuniku või žürii liikmete teadvuses, et tagada õigeksmõistmine.