Kriminaalhooldusuurija uurib kriminaalõigussüsteemis olevate isikute asjaolusid ja ressursse. Olenevalt jurisdiktsioonist, kus kriminaalhooldusuurija töötab, võib ta pidada kostjatega intervjuusid, jälgida viiteid või kontrollida süüdistatavate suulisi ja kirjalikke ütlusi. Kriminaalhooldusuurija võib teha otsuseid ka kriminaalkohtualuse suunamise kohta erinevat tüüpi õigusabiprogrammidesse või muudesse sotsiaalteenuste ressurssidesse. Uurija töö on sageli otsustava tähtsusega selle kindlaksmääramisel, kas kostjal on õigus ühendusse vabastada, ja kostja katseaja tingimuste kindlaksmääramisel.
Kui isikud vahistatakse või mõistetakse kuriteos või kuritegudes süüdi, otsustab kriminaalõigussüsteem, kas need isikud tuleks vangistada või ühiskonda vabastada. Olukordades, kus indiviid peab elama kogukonnas, seatakse tema käitumisele sageli erinevaid piiranguid tagamaks, et ta on rehabilitatsiooniprotsessis aktiivne osaleja ega kujuta endast täiendavat ohtu teistele. Kriminaalhooldusuurija ülesanne on koguda vajalikku teavet, et teha otsuseid kriminaalhoolduse andmise ja kohtualusele seatavate piirangute kohta.
Kriminaalhooldusuurija võib alustada oma tööd kohtualusega, tutvudes kohtualuse poolt pärast vahistamist antud teabega. Mõnel juhul võib uurija vastutada kostja identiteedi kontrollimise eest ja seejärel kindlaks teha, kas kostjal on sõpru või pereliikmeid, kes on nõus teda kautsjoni tegemisel aitama. Uurija võib seda teavet kasutada ka selleks, et aidata teistel kriminaalõigussüsteemis isikutel otsustada, kas isik tuleks vabastada. Näiteks võib kriminaalhooldusuurija küsitleda kostjat ja teisi, et teha kindlaks, kas kostjal on töökoht või muud sidemed kogukonnaga, mis võib vähendada kostja piirkonnast põgenemise või muu kuriteo toimepanemise ohtu.
Paljudes jurisdiktsioonides võib kriminaalhooldusuurijal olla vaja töötada koos hindamisrubriigiga, mis aitab tal kindlaks teha, millist ohtu kostja ühiskonnale kujutab. Uurija saab sellesse rubriiki rakendada kostjalt saadud teavet ja anda hinnangu, kuidas oleks kõige parem kostja kohtuasja menetleda. Seejärel saab selle teabe edastada kriminaalhooldusametnikule või kohtunikule, kes saab seejärel teha lõpliku otsuse kostja tuleviku kohta.