Korteriomandi põhitegevuse eest vastutab korteriomandi valitseja. Mõnel juhul võib isik elada kohapeal ja saada hüvitise paketi osana isegi tasuta või vähendatud üüri. Korterihalduri peamisteks tööülesanneteks on üüride sissenõudmine, lihtsamate probleemide tõrkeotsing, igapäevase hoolduse jälgimine, kinnisvara näitamisele kaasaaitamine ja üürilepingute vormistamine. Olenevalt korterikompleksi suurusest võiks juhataja teostada järelevalvet mitmete isikute üle.
Kõik liisinguagendid ja hooldustöötajad töötavad tavaliselt korteriomaniku juhtimise all. Mõnel juhul võib hoolduse teha haldur ise või sõlmida leping mõne teise selliste teenuste osutajaga. See hõlmab selliseid teenuseid nagu koristamine ja haljastus. Mõlemal juhul vastutab korterihaldur selle eest, et töö oleks tehtud korralikult ja õigeaegselt.
Nagu iga ärikinnisvara haldaja puhul, võivad korteriomandite haldajad vastutada mitmete probleemide lahendamise eest. Kui seadmega on seotud hooldusprobleeme, on juht tõenäoliselt üks esimesi, kes sellest teada saab. Sageli jääb haldaja otsustada, kas probleemiga saab hakkama kinnisvara töötaja või tuleb kutsuda väljastpoolt ekspert. Kinnisvarahaldur peab otsustama, kui tõsine probleem on ja kas lahendus on on lisakulu väärt.
Tavaliselt on ka korterihalduri ülesanne tagada, et kõik muud probleemid või üürnike kaebused oleksid lahendatud. Lisaks hooldus- ja mehaanilistele probleemidele, mis võivad ette tulla, võivad üürnikel olla probleeme teiste üürnike, parkimise või kinnisvara kuritegevusega. Juht kuulab sageli kaebusi ja aitab leida lahendusi probleemi lahendamiseks.
Kui üürilepingute sõlmimise eest vastutab korteriomanik, peab isik tõenäoliselt omama mõningast turunduskogemust. Haldur peab potentsiaalsetele elanikele vara näitama, esitama hinnad ja valikud ning veenduma, et kõik juriidilised dokumendid on kehtivad. Enamasti on olemas kontrollnimekiri ja ettemääratud üürileping, mis on korterihalduri kasutuses.
Kui üürnik jääb üürimaksega hiljaks, on korterihalduri ülesanne esimesel võimalusel inkasso otsida. Juht võib otsustada töötada tagasimakseplaani kallal või kasutada rangemat lähenemisviisi, olenevalt olukorrast. Vajadusel võib juhatajal tekkida vajadus algatada isegi väljatõstmismenetlus üürnike suhtes, kes ei jõua kunagi oma kohustustele järele.