Korteriomandist tulenevates vaidlustes esindab omanikke korterelamu jurist. Korterelamuadvokaadi ülesanded ja ülesanded on erinevad, olenevalt sellest, keda advokaat esindab ja milline on vaidluse olemus. Korteri advokaat võib esindada omanikku, üürnikku või korteri juhatust.
Korteriomand on ainulaadne kinnisvaraomandi liik. Kuigi korteriomanikul on 100% osalus oma korteriüksusest, on tal üldiselt ka ühine huvi nii hoone vastu, kus korter asub, kui ka hoone mugavuste vastu. Sellise jagatud omanditüübi tõttu võivad tekkida teatud probleemid, mille tõttu võib üks või mitu vaidlusega seotud isikut palgata korteriomandi advokaadi.
Jagatud omandiõiguse korral peab olema mingi meetod selle kindlaksmääramiseks, kes maksab ülalpidamise eest ning kuidas ruumi jagatakse ja hallatakse. Tavaliselt vastutab korteriühistu või korteriühistu korterihoonete korra säilitamise ja ühiste ruumide reguleerimise eest. Kõik antud hoones asuva korteriomanikud peavad üldjuhul tasuma korteri juhatusele tasusid või ühistutasusid ja järgima korteri juhatusega seotud eeskirju.
Kui korterit omava isiku ja korteri juhatuse vahel tekivad vaidlused, võidakse kutsuda korterelamu jurist. Advokaat võib esindada konkreetse korteri juhatust või omanikku, kes vaidleb. Advokaadil lasub usalduskohustus esindada iga poole huve, keda ta esindab.
Korterelamu advokaat võib esitada kohtusse hagi, et kohustada üürnikku järgima korteriomandi eeskirju, kui ta töötab korteriühistu juhatuses. Samuti võib ta hoiatada pooleliolevate kohtumenetluste kohta, kui korteriomanik ei järgi eeskirju või ei maksa korteritasusid. Advokaat võib aidata ka korteri juhatusel korteriomandi osana nõutavate tasumata lõivude eest kohtusse kaevata.
Korterelamu advokaat, kes esindab korteriomanikku, võib esitada hagi korteri juhatuse vastu, kui korteriomanik arvab, et juhatus piirab tema omandiõigusi ebaõiglaselt. Samuti võib ta aidata korteriomanikul probleemide ilmnemisel läbirääkimisi korteri juhatusega hõlbustada. Tema eesmärk võib olla aidata ära hoida kohtuvaidlusi läbirääkimiste ja kokkulepete kaudu või esitada kohtusse hagi, et aidata korteriomanikul saada kahjutasu või saada ettekirjutus – korraldus, mis kohustab korteri juhatust teatud käitumise lõpetama – või sundimisavaldus, mis on käsk, mis nõuab korteri juhatuselt teatud käitumist.