Mida teeb kooliõpetaja?

Kesk- või põhikooliõpetajal on palju kohustusi, mis võivad klassiti ja koolikeskkonnati, st era- või avalik-õiguslikult erineda. Mõned põhitegevused, mida kooliõpetaja teeb, on tunniplaanide koostamine, nende elluviimine, kavade kohandamine vastavalt klassi edenemisele või mõne õpilase erivajadustele, kooli distsiplinaarstandardite järgimine, õpilaste jooksvate tulemuste hindamine ning õpilaste ja nende peredega suhtlemine. Õpetajad peavad ka täiel määral osalema personali- ja halduskohtumistel, otsima täiendõpet isikliku kasu saamiseks ja volitatud staatuse säilitamiseks ning saama koolitust uute õpetamismeetodite või tehnoloogia alal.

Plaanide koostamine on kooliõpetaja edu võti. Esiteks töötatakse välja iga-aastane õppekava, milles kasutatakse kas kooli soovitatud raamatuid ja materjale või mis käsitlevad piirkondlikke standardeid. Enamik õpetajaid koostab iga-aastaseid plaane piirkondlike standardite alusel, kuid neil võib olla teatud materjalide valimisel paindlikkus. Päevaplaanid või õppetükiplaanid aitavad õpetajatel välja mõelda, kuidas nad saavutavad ainekava või aastaõppekava eesmärgid.

Tunniplaanide elluviimisel on vaja mõningast kohandamist. Hea kooliõpetaja peaks suutma tuvastada, kas õpilased suudavad ainekavaga sammu pidada või ei edene vastavalt vajadusele. Aasta-, üksuse- või päevaplaane võib olla vaja muuta ning seda tuleks pidada sujuvaks ja põhinema õpilaste vastusel. Õppimis- või käitumisprobleemidega õpilased võivad vajada individuaalseid programme või erinevaid hindamismeetodeid ning neid tuleb ka arvesse võtta. Kõik õpilased vajavad regulaarset tagasisidet õppe- ja käitumistulemuste kohta kas ametlike hinnete või mitteametliku aruteluga.

Planeerimise edukuse määrab sageli õpilaste tulemuslikkus. Kooliõpetaja peab õpilaste tööd hoolikalt pidama, hindama kehtestatud standardite järgi ning suutma koolile ja vanematele hinnetest teada anda. Distsipliini tagamine on veel üks kohustus ja õpetajad peavad kehtestama reeglid, neid jõustama või hindama, kas mõned õpilased võivad vajada teistsuguseid reegleid. Planeerimine, hindamine ja distsiplineerimine viivad õpetajad regulaarselt kontakti vanematega, kellel võib olla muresid ühe või mitme nimetatud valdkonna pärast. Vanemad osalevad ka vabatahtlikena ja õpetajad võivad vajada klassiruumides või väljasõitudel vanemate vabatahtlike juhendamist.

Õpetajatel on kohustused kooli administraatorite ja õppejõudude ees. Planeerimine võib toimuda õppejõudude tasandil ja administraatoritel võivad olla juhised sobiva materjali või kooli üldise tulemuslikkuse põhjal. Volitatud kooliõpetaja peab regulaarselt osalema ka täiendõppes, mis võib olla osa töötajate koolitusest või olla formaalsem. Enamik õpetajaid peab oma pädevuse säilitamiseks täitma täiendõppe ühikuid.

Kooliõpetaja töötab pikki tunde ja võib töötada umbes 10-11 tasustamata tundi nädalas. Nõudlus suurema vastutuse järele koolides ja käimasolevad koolide rahastamisprobleemid on viinud ka struktureerituma planeerimiseni, kus on vähem materjale ja vähem abi klassiruumis. Õpetajatöö range iseloom ei heiduta õnneks paljusid tublisid pedagooge sellele erialale astumast.