Konstruktsiooniprojekteerija on isik, kes tagab selliste asjade nagu hoonete ja sildade ohutuse. Põhimõtteliselt tagavad need isikud, et need konstruktsioonid on loodud vastu pidama nii elementidele kui ka inimkasutusele. Kuigi projektide tüübid, millega konstruktsioonidisainer võib töötada, võivad erineda, on tal viis peamist kohustust. Nende hulka kuuluvad arhitektuursete projektide ohutuse kontrollimine, ehitusmaterjalide valik, varisemisriskide tuvastamine, vundamendi asukoha kontrollimine ja töövõtjatega suhtlemine.
Enne uue hoone või rajatise ehitamise alustamist peab konstruktsiooniprojekteerija kontrollima projekti ohutust. Tavaliselt hõlmab see projekteerimisetapis töötamist koos arhitektiga. Konstruktsiooniprojekteerija vastutab arvutuste tegemise eest, et teha kindlaks, kui ohutu on konstruktsioon pärast valmimist inimestele kasutada. Ohutuse tagamiseks peab ta olema kindel, et sellised elemendid nagu tuul ja vihm ei kahjusta hoone konstruktsiooni terviklikkust. Lisaks peab ta tagama, et hoone peaks vastu pidama inimeste ja sellesse või selle peale asetatavate esemete raskusele.
Ideaalsete ehitusmaterjalide valimine on selle töö teine oluline osa. Tugeva konstruktsiooni tagamiseks, mis ajaproovile vastu peab, peab konstruktsioonidisainer valima materjali, mis on ühtaegu vastupidav ja vastab projekti eelarvele. Näiteks kui ta töötab linnasisese pilvelõhkuja kallal, võib ta valida hoone ehituseks terastalad. Sellest tulenevalt peavad tal olema süvendatud teadmised erinevatest ehitusmaterjalidest ja nende tugevusastmetest.
Teine oluline ülesanne on hoone varisemisohu tuvastamine. Konstruktsiooniprojekteerija peamine eesmärk on tagada väikseim riskiprotsent, et hoone aja jooksul kokku variseb. See tava on eriti oluline kohtades, kus on maavärinad ja tektoonilised nihked. Varinguohu hindamiseks teeb projekteerija tavaliselt arvutusi, näiteks analüüsib hoone taladele avaldatavat survet.
Enne ehituse alustamist peab ta kontrollima ka ehitise vundamendi asukohta. Näiteks võib konstruktsiooniprojekteerija teha pinnasekatse, et veenduda, kas maapind talub hoone survet. See tava on oluline, et hoida hoone püsti ja vältida hilisemat nihkumist või kaldumist.
Lisaks suhtleb konstruktsiooniprojekteerija tavaliselt töövõtjatega kogu hoone ehitusprotsessi vältel. Selle aja jooksul võib ta kontrollida hoone vundamenti või talade tasasust, et veenduda projekti nõuetekohases rakendamises. Kui ta leiab konstruktsioonilisi vigu, tuleb teha kohandusi, et tagada hoone inimkasutuse ohutus.