Kohtukriminalistil on oluline roll kurjategijate käitumise mõistmisel ja kriminaalõigussüsteemi optimeerimisel. Sellel karjääril on suur rõhk kuritegevuse psühholoogilisel aspektil ja toimepandud kuritegude motivatsiooni määramisel. Kuigi mõned algtaseme ametikohad nõuavad ainult bakalaureusekraadi, on ideaalne, kui inimesel on magistrikraad kriminaalõiguse või sellega seotud valdkonnas. Kohtuekspertiisi kriminoloogi mõned tavalised tööülesanded hõlmavad uuringute läbiviimist, uurimisel abistamist, motiivide tuvastamist ja kohtusüsteemi hindamist.
Enamikul juhtudel kulutab kohtuekspertiisi kriminoloog suure osa oma ajast kriminaalsete profiilide uurimisele. Näiteks võib ta uurida sarimõrvarite kohta teavet, nagu tavaline vanus, rass, käitumine ja harjumused. Selle teabe saamiseks võib ta vaadata varasemaid juhtumiuuringuid, kirjandust ja veebiressursse.
Ta omakorda kasutab seda teavet praeguste ja tulevaste uurimiste jaoks kriminaalprofiilide väljatöötamiseks. Mõnel juhul uurib kohtuekspertiisi kriminoloog erinevaid kuriteoprofiile. Muul ajal võib ta keskenduda teatud elanikkonna piirkonnale, näiteks alaealistele kurjategijatele.
Teine osa sellest tööst keerleb õiguskaitseametnike uurimisel abistamise ümber. See võib hõlmata kuriteopaiga külastamist, et koguda teavet selle kohta, kuidas ja miks kuritegu toime pandi ning kurjategija ja ohvri võimaliku suhte kohta. Erinevalt kohtuekspertiisi teadlastest, kes uurivad asitõendeid, kulutab kohtukriminalist oma aega kuriteopaiga jälgimisele, et koostada kuritegelik profiil. Mõnel juhul külastab ta ka lahkamist, et uurida ohvri surma eripära ja teha järeldusi selle kohta, kes võib olla kurjategija.
Lisaks vastutavad need isikud kuritegude motiivide tuvastamise eest. Kuigi tavalistele õiguskaitseametnikele võivad tõendid tunduda kaudsed, näeb kohtuekspertiisi kriminoloog sageli üksikasju, mis võivad viia kahtlustatava leidmiseni. Uurimistööst ja varasematest juhtumitest saadud teavet rakendades suudab ta sageli kindlaks teha kuriteo konkreetse motiivi. Kui selge motiiv on selgunud, kiirendab see sageli kuriteo lahendamise ja kurjategija tabamise protsessi.
Lisaks hindab kohtukriminalist mõnikord justiitssüsteemi. Näiteks võib ta analüüsida asutuse, näiteks riikliku kinnipidamiskeskuse protseduure ja protokolle, et teha kindlaks, kui tõhus ja tõhus see on. Oma teadmisi kasutades võib ta soovitada täiustusi vangide paremaks kontrollimiseks ning töötajate ja vangide turvalisuse tagamiseks.