Mida teeb kogukonna arendusdirektor?

Kogukonna arendusdirektor vastutab üldiselt kogukonna, tavaliselt linna, planeerimis- ja tsoneerimistegevuse järelevalve eest. Töö hõlmab tavaliselt otsustamist, kuidas linna erinevaid piirkondi kõige paremini tsoneerida, tsoneerimisnõukogule soovituste andmist muudatuste ja järelevalve kohta, et tagada ettevõtete ja elukohtade vastavus. Kui need ei vasta nõuetele, võib kogukonna arendusdirektor vastutada trahvide sissenõudmise või juhtumi suunamise eest õiguskaitseorganitele, kes võivad seejärel jõustamisküsimustega tegeleda.

Kogukonna arendusdirektor kulutab sageli palju aega, et teha kindlaks, mis on linna konkreetse ruumi jaoks kõige mõistlikum. Ilma nõuetekohaste tsoneerimisseaduste ja halduseta võib linnast saada üksteist segavate elamute, ettevõtete ja tootjate organiseerimata kogu. Erinevate piirkondade jaoks erinevate funktsioonide planeerimine aitab hoida linna atraktiivsena ja tõstab elanike elukvaliteeti.

Üldjuhul on kogukonna arendusdirektoril piirkondade tsoneerimisel mitu peamist määratlust. Nimetused kasutavad sageli peamise kasutusala nime, näiteks elamu-, tööstus- või äripind. Nendest peamistest määratlustest võib kogukonna arendusdirektor pakkuda ka alajaotisi, nagu näiteks kergetööstus- või rasketööstus- või ühepereelamud või suure tihedusega elamud, kui nimetada vaid mõnda. Mõnel juhul võidakse tähistusi vastavalt linna vajadustele muuta.

Kui kinnisvaraomanik soovib kasutada kinnisvara millekski muuks otstarbeks kui see, milleks see on tsoneeritud, võib kogukonna arendusdirektor seda küsimust uurida. Kui kasutamine avaldaks omanikele minimaalset mõju, võib direktor soovitada kõrvalekallet, mis kehtiks konkreetsel juhul ainult selle ühe kinnisvara kohta. Erinevus võib olla tähtajatu, ilma aegumiskuupäeva või vajada aeg-ajalt uuendamist.

Kui kinnisvaraomanikul ei ole erinevusi ja ta kasutab vara volitamata kasutamiseks, võib jõustamisküsimuste eest vastutada kogukonna arendusdirektor. Sageli on täitetoimingu ajendiks mõne teise elaniku kaebus, kuid selle võib avastada ka direktor või mõni muu linnatöötaja. Tavaliselt saadab kogukonna arendusdirektor omanikule kirja, milles selgitab rikkumist, ja annab omanikule aega probleemi lahendamiseks. Kui seda ei juhtu, on võimalikud trahvid või muud täitetoimingud.

Samuti vastutab direktor tavaliselt tsoneerimisnõukogu ja linna vahelise sidemehena. Sageli esitab direktor probleemi juhatusele ja esitab võimalike lahenduste loetelu. Ühte neist võib juhatus aktsepteerida või juhatus võib tulla välja oma lahendusega või paluda direktoril rohkem teavet. Need koosolekud võivad tavaliselt toimuda üks või mitu korda kuus.