Kiriku ärihaldur tegeleb tavaliselt koguduse igapäevase juhtimisega, võimaldades pastoritel ja vaimsetel töötajatel jätkata oma tööd hästi juhitud ja seadustele vastavas õhkkonnas. Finants-, personali- ja kontorijuhtimine võivad kõik kuuluda kiriku ärihalduri ametijuhendi alla. Paljud kirikuäri administraatorid on kõrgelt koolitatud ja kogenud ning neil on sageli kolledžikraad seotud ainetes.
Kuigi kirikut on lihtne pidada vaid vaimseks eluruumiks, on see ka ettevõte, mida tuleb hästi juhtida ja hoolikalt juhtida, et olla jätkusuutlik. Kuna religioossed ametnikud saavad harva ärijuhtimise koolitust, võib hea kirikuäri administraator olla erinevus eduka, õitsva kiriku ja pankrotistunud tühja hoone vahel. Palkades koguduse ärihalduri, saab kirik panna aluse pikaajalisele kasvule ja stabiilsusele, tagades, et kirik on jätkuvalt elujõuline kogukond, kes suudab teha head ka tulevikus.
Kiriku haldaja jälgib tavaliselt koguduse finantsjuhtimist. See võib hõlmata raamatupidamissüsteemi kavandamist ja rakendamist, et jälgida kõiki tulusid ja kulusid, koguduse ja selle programmide aastaeelarve koostamist ning eelarve puudujääkide ja ülejääkide kavandamist nende tekkimisel. Lisaks peab kirikuhaldur jälgima, et finantsarvestus oleks maksustamise mõttes hästi korraldatud ja puhtalt hallatud, sest audit võib olla asutusele nii kulukas kui ka piinlik.
Personali osas võib kogu abipersonali, sealhulgas kontoritöötajate ja hooldusmeeskondade palkamise eest lõppkokkuvõttes vastutada koguduse administraator. Administraatoril ei ole alati suurt sõnaõigust religioossete töötajate, näiteks pastorite palkamisel või vallandamisel, välja arvatud mõju eelarvele. Kiriku ärihaldur peab jälgima töötajate koolitamist ja juhtimist, et tagada tööseaduste täitmine ja ohutusprobleemidega tegelemine.
Lisaks rahalistele ja personalilistele kohustustele on kiriku asjaajaja teiseks oluliseks kohustuseks üldbüroo ja kiriku vara haldamine. Need ülesanded on sageli äärmiselt praktilised, tagades paberimajanduse ja kirikuprogrammide korrektse haldamise ning kinnisvaraprobleemide kiire avastamise ja käsitlemise. Nõuetekohane tähelepanu nendele kohustustele aitab kogudusel töötada hästi õlitatud masinana, tagades, et rajatis on varustatud igapäevaste asjade tõhusaks lahendamiseks.
Suurte kohustustepagasiga toetub koguduse ärihaldur sageli tugevale haridustaustale ja töökogemusele, et aidata päevaga toime tulla. Paljudel administraatoritel on ärijuhtimise või raamatupidamise kõrgharidus; mõnel on isegi kiriku ärijuhtimise erialakraad. Peaadministraatoril on tavaliselt selles valdkonnas vähemalt viieaastane töökogemus, kuigi mõned võivad enne administraatori tasemel tööle asumist kulutada tunduvalt rohkem aega tugipositsioonidel.