Keskkonnaraamatupidaja on diplomeeritud raamatupidamisekspert, kes aitab oma ettevõttel teha ökoloogilistes küsimustes arukaid otsuseid. Raamatupidaja hindab kehtivaid standardeid ja tavasid seoses saastetoodangu, tööstuse arengu ja keskkonnajuhtimisega. Ta määrab parimad viisid nii ettevõtte keskkonnamõju kui ka tegevuskulude vähendamiseks, julgustades leidlikumaid ja puhtamaid tavasid. Enamik keskkonnaraamatupidajaid töötab täiskohaga suurkorporatsioonides, tootmisettevõtetes ning nafta- ja gaasitöötlemistehastes, kuigi mõned spetsialistid töötavad valitsusasutustes ja konsultatsioonifirmades.
Keskkonnaraamatupidaja üks peamisi eesmärke on saastekontrolli ja keskkonnakaitsepoliitikaga seotud finantsnäitajate täpne analüüsimine ja kajastamine. Ta aitab kindlaks teha, kui palju läheb ettevõttel maksma tööstusnormidega vastavusse viimine ja kas tootmistehnikaid muutes saaks raha säästa või mitte. Enamik keskkonnaraamatupidajaid on võimelised nägema finantsprobleemidest kaugemale; nad mõistavad jätkusuutlikkuse tähtsust nii ettevõtte kui ka üldisest vaatenurgast. Nad saavad aidata oma ettevõtetel püsida kasumlikuna, tehes samal ajal teadlikke jõupingutusi keskkonna parandamiseks.
Keskkonnaraamatupidaja teeb tavaliselt tihedat koostööd juhtkonna ja ettevõtte juhtidega, et selgitada keskkonnasõbralikumate tootmisjuhiste väljatöötamise tähtsust. Raamatupidaja koostab üksikasjalikke aruandeid, graafikuid ja esitlusi, mis kirjeldavad hetkeseisu ning pakuvad sageli prognoose tulevaste, nii rahaliste kui ka ökoloogiliste mõjude kohta. Ta püüab veenda juhte, et kuigi rohelisse tehnoloogiasse või alternatiivsetesse kütusesüsteemidesse investeerimine võib lühiajaliselt kulukas olla, tasub ümberehitamine aja jooksul tohutult ära. Raamatupidaja võib viidata muutuvatele valitsuse standarditele ja üldsuse toetusele puhtamale tööstusele, et veenda ülemusi ulatuslikke muudatusi tegema.
Kui ettevõtte omanikud otsustavad poliitikamuudatusi algatada, aitab keskkonnaraamatupidaja projektide finantsplaneerimisel ja eelarvestamisel. Ta hindab projekti erinevate elementide kulusid ja eraldab vastavalt sellele raha. Kui uus süsteem on kasutusele võetud, hindab raamatupidaja regulaarselt tehtud parenduste tasuvust.
Enamikus riikides peab inimene, kes soovib saada keskkonnaraamatupidajaks, omandama vähemalt bakalaureusekraadi raamatupidamises ja sooritama riikliku tunnistuse eksami. Enamik keskkonnaraamatupidajaid alustab oma karjääri ettevõtetes ja konsultatsioonifirmades üldistel raamatupidamiskohtadel ning lõpuks siirdub erialale, kui omandab kogemusi ja tõestab oma võimeid. Kuna ettevõtted suurendavad oma teadlikkust ökoloogilistest küsimustest ja kehtestatakse rangemad valitsuse määrused, kasvavad keskkonnaraamatupidajate võimalused jätkuvalt.