Keskkonnaplaneerija on arhitekti liik, kes koostab keskkonnamõju arvestavaid arengukavasid. Enamikul selle valdkonna spetsialistidel on vähemalt bakalaureusekraad seotud aines, kuigi paljudel on ka kõrgharidus arhitektuuris, keskkonnauuringutes või sarnastes valdkondades. Tööd keskkonnaplaneerijatele võib leida nii riigi- kui ka eraasutustes ning see võib hõlmata keskkonnateadlike uusehitiste ja puhkealade projekteerimist ja arendamist, olemasolevate arenduste moderniseerimist ja keskkonnapoliitika kujundamist.
Enamik keskkonnaplaneerijaid läbib mitmeaastase koolituse, et saada oma ala professionaaliks. Ülikooli kraadid keskkonnauuringute, keskkonnaplaneerimise, linna- ja maaarhitektuuri ning inseneriteaduste vallas võivad kõik olla suurepärased teed tulevase karjääri poole. Mõned võivad jätkata magistrikraadi või doktorikraadi planeerimise ja arenduse alal, mis võimaldab neil siseneda valdkonda kõrgemal tasemel. Pärast kooli lõpetamist võivad uued planeerijad kulutada mõnda aega sidus- või algtaseme töökohtadele, enne kui nad saavad alustada täiskohaga planeerijakarjääri.
Keskkonnaplaneerija põhiülesanneteks on lepingute leidmine ja kavandatava koha või moderniseerimisprojekti plaani koostamine. Arenguplaani koostamisel võivad planeerijad läbi viia mitmesuguseid uuringuid, et analüüsida kõnealuse koha maad, kuivendust ja ökosüsteemi. Kui arendusega kaasnevad keskkonnariskid, võib planeerija püüda leida võimalusi nende murede tasakaalustamiseks või vähendamiseks. Näiteks uue pargi loomisel läbi olemasoleva loodusala võib planeerija arvestada kohaliku eluslooduse leviala ja elupaiku ning kavandada radu ja rajatisi, mis võimaldavad külastajatel alale pääseda loomaelanikke häirimata.
Kui keskkonnaplaneerija töötab välja uue hoone või kompleksi ideid, kasutab ta materjale ja tehnoloogiat, mis tagavad valminud arenduse keskkonnasõbralikkuse. Keskkonnaplaneerija loodud hoone plaanid võivad sisaldada selliseid funktsioone nagu ringlussevõetud materjalist isolatsioon, jätkusuutlikest puufarmidest hangitud puit ja puhta energia alternatiivid, nagu tuule- ja päikeseenergia. Olemasoleva hoone moderniseerimisel võib planeerija otsida võimalusi, kuidas asendada keskkonnasõbralikke materjale, nagu pliipõhine värv või keemiliselt töödeldud vaipkatted, samuti lisada uus tehnoloogia, mis muudab hoone energiatõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Avalikus sektoris võib keskkonnaplaneerija töötada ka selle nimel, et luua uusi säästvale arengule keskenduvaid poliitikaid. Nad võivad teha koostööd erinevate valitsusasutustega, sealhulgas eluaseme-, sise- ja valitsusasutuste keskkonnaasutustega, et asendada aegunud saaste- ja ehitusstandardid uute poliitikatega, mis aitavad vähendada keskkonnakahju ilma vajalikku arengut takistamata. Valitsuse palgatud planeerijad võivad töötada ka avalike puhkealade, näiteks riiklike mälestiste, looduskaitsealade ja rahvusparkide kujundamisel ja hooldamisel.