Kartograaf, inimene, kes kasutab aerofotosid ja andmeuuringuid piirkonna geograafia kohta teabe kogumiseks, kuulub suuremasse karjäärigruppi, mida nimetatakse kaardistamisteadlasteks. Kartograafid kasutavad kogutud andmeid maailma pinnageograafia suurte lõikude kaartide, kaartide ja piltide koostamiseks. Kartograafia suuremas valdkonnas on palju alarühmi.
Näiteks selle valdkonna juhendajad koordineerivad kaartide tegemise protsesse ja koostajad annavad struktuuride kohta täpsustusi. Lisaks loovad fotogrammeetrid mõõtkavaga kaarte, mis kujutavad aerofotosid, ning mosaiikid koguvad ja paigutavad fotosid kindlatesse järjestustesse. Geograafilise teabe spetsialist kasutab geograafilisi infosüsteeme ehk GIS-i, mis sisaldavad arvutipõhiseid andmeid ja võimaldavad kombineerida kaardistamist ja mõõdistust.
Fotode ja jooniste tõlgendamine ning nendest uute kujutiste loomine on kartograafia oluline element. Mõned kartograafid keskenduvad uute kaartide loomisele, teised aga vanade kaartide ülevaatamisele. Kartograaf peab suutma seda teha stereoploteerimise, matemaatiliste valemite, arvutipõhiste joonistamisvahendite ja fotogrammmeetriliste oskuste abil. Nad võivad vastutada ka konkreetse piirkonna poliitika ja kultuuri analüüsimise eest. Kartograafide töö võib hõlmata paljusid projekte, sealhulgas linnaplaane, tänavaatlaseid, riigikaarte, navigatsioonikaarte ja -kaarte või ilmakaarte.
Geograafilise teabesüsteemi kasutamine, mis ühendab riistvara, tarkvara ja andmed, on paljude kartograafide fookuses. Neid elemente kombineerides võimaldab GIS kartograafil geograafiaalast teavet jäädvustada, hallata, analüüsida ja kuvada. GIS annab kartograafidele teavet kolmel viisil: geograafilise teabe andmebaas, kaardivaated ja mudelivaated. Nende vaadete kombinatsioon võimaldab kartograafil kaardistada muutusi ja mustreid, vastata geograafilistele küsimustele, kaardistada tihedusi ja leida geograafilisi tunnuseid.
Lihtsalt kaartide loomise ja ülevaatamise asemel võib kartograaf vastutada kõige uuemate kaardistamistehnikate, eriti nende uute tehnoloogiate kasutamise uurimise eest. Näiteks GIS-spetsialist on järjekordne karjäärivõimalus kartograafia suuremas valdkonnas. Vastutuse ulatus selles karjäärivaldkonnas võib olenevalt praegustest projektidest ja töövõimalustest olla väga lai või väga kitsas. Töö nõudmiste täitmiseks peavad kartograafidel olema asjatundlikud oskused paljudes ainetes, sealhulgas matemaatikas, loodusteadustes, tehnoloogias, jooksvates sündmustes ja disainis.
Kartograafia bakalaureusekraad, kuigi mitte alati nõue, on selle valdkonna standardne kraad. Kartograaf on mul ka kraad kas inseneri, geograafia, metsanduse või geodeesia alal. Lisaks nõuab enamik riike ka mõõdistustöödeks litsentsi. Mõnikord alustavad kartograafid oma karjääri tehnikutena, sisenedes valdkonda kogemuste, mitte hariduse kaudu.