Haldusjuht on ettevõtte kõrgema juhtkonna või tegevjuhtkonna ametikoht. Sellel ametikohal olevad inimesed teevad sageli tihedat koostööd tegevjuhiga või juhina, kes vastutab organisatsiooni igapäevaste toimingute järelevalve eest. Selle ametikoha vastutusalad võivad olla laiaulatuslikud, sealhulgas rahanduse, turunduse või müügi, inimressursside, tehnoloogia ja muude juhtimisfunktsioonide järelevalve. Kuna see ametikoht on tegevjuhtkonna tasemel, on organisatsiooni struktuuril sageli selle ametikoha all palju otseseid aruandeid.
Enamik juhtivatel ametikohtadel loob poliitikaid ja töötab organisatsiooni ettevõtte juhtimise parandamiseks. Ülesanded ja tegevused hõlmavad sageli salastatud või ettevõttespetsiifilist teavet, mida teised isikud – nii ettevõtte sees kui ka väljaspool – ei ole avalikustatud. Haldusdirektor vastutab tegevjuhi teavitamise ja finantspakkumiste tegemise eest ettevõttes toimuvast. Nende teiste isikutega juhib haldusametnik ettevõtte tegevust, valides tegutsevad tööstusharud, luues uusi tootejaotisi või segusid, luues turunduskampaaniaid ning võttes parandusmeetmeid sisemiste ja väliste probleemide lahendamiseks.
Kolm ühist ja kõikehõlmavat haldusjuhi ülesannet on ettevõtte ressursside planeerimine, suunamine ja kontrollimine. Planeerimistegevused on need, mis käsitlevad tulevasi muutusi ärikeskkonnas ja seda, kuidas need muutused ettevõttele mõju avaldavad. Haldusametnik teeb tihedat koostööd finantsosakonnaga tagamaks, et ettevõttel on vajalik rahastamine suurte tegevusmuudatuste jaoks, nagu võla- või omakapitali rahastamine või nende muudatuste jaoks olemasolev kapital.
Juhtimistegevused hõlmavad konkreetseid ülesandeid ressursside liigutamiseks kogu organisatsioonis, et saavutada etteantud eesmärgid ja eesmärgid. Haldusjuht jagab sageli suured eesmärgid väiksemateks, paremini juhitavateks projektideks. See loob keskkonna, kuhu on lihtsam ressursse suunata, ja ühtlasi lavastatud keskkonna, kus ettevõte suunab ühe projekti juurde korraga rohkem ressursse. See hoiab ära ettevõtte ressursside ülepaisumise ja üksikute projektide tulude kaotuse.
Kontrollimine hõlmab ülesandeid või tegevusi, mille puhul juhtivhaldur mõõdab oma ettevõtte projektide ja tegevuste tulemuslikkust. Tulemuslikkuse mõõtmised on kas rahalised või operatiivsed, näiteks omakapitali tootluse või töötajate toodangu mõõtmine. Need kontrollitoimingud – kui neid tehakse sageli ja projekti elutsükli alguses – aitavad haldusametnikul teha ettevõtte tegevuses muudatusi enne, kui asjad väljuvad kontrolli alt ja mõjutavad tõsiselt ettevõtte lõpptulemust.