Süüdimõistmise advokaat on advokaat, kes esindab pooli hukkamõistu kohtuasjades. Üldjuhul tähendab see erakodaniku esindamist valitsuse vastu, mis püüab selle kodaniku maad oma valdusse saada väljapaistva domeeni või sarnase valitsusvõimu kaudu. Hukkamõistev advokaat võib aidata kodanikke, kes püüavad vara võtmist takistada, taotlevad võtmisest rohkem raha või soovivad vara pärast ebaseaduslikku võtmist valitsuselt tagasi võtta.
Hukkamõistmine on väljapaistva valdkonna seaduse spetsiifiline aspekt. Väljapaistvat domeeni nimetatakse mõnikord kohustuslikuks ostmiseks, kohustuslikuks omandamiseks või omandamiseks teistes riikides peale Ameerika Ühendriikide (USA). See on seadus, mille alusel valitsus võib ilma loata oma valdusse võtta või muul viisil piirata kodaniku huvi tema eraomandi vastu. Mõiste “hukkamõistmine” viitab selles kontekstis ametlikule toimingule omandiõiguste üleandmisel kõnealusele valitsusele.
Kuigi hukkamõist ja silmapaistev domeen oma paljude erinevate nimetustega toimivad kogu maailmas erinevalt, säilitab enamik valitsusi teatud tasemel õiguse kodanikelt nende vara ära võtta. Enamikus arenenud riikides saab seda õigust kasutada ainult mõne avaliku hüve teenindamiseks, mis on sageli seotud kommunaalteenuste, transpordi, avalike parkide või muu sarnasega. Lisaks peavad enamik kaasaegseid valitsusi sel viisil võetud või hukka mõistetud vara eest maksma õiglast turuväärtust (FMV).
Hukkamõistvat juristi võiks paremini nimetada väljapaistvaks domeeniadvokaadiks. Paljudes kohtades üle maailma võidakse teda nimetada sarnaste mõistetega, näiteks assigneeringute advokaadiks. Kuigi mõistet hukkamõistev advokaat võib mõistlikult kohaldada advokaatide kohta, kes töötavad valitsuse heaks hukkamõistvate kohtuasjadega, kasutatakse seda sagedamini eraadvokaadi kirjeldamiseks, kes esindab sellistel juhtudel kodanikke valitsuse vastu.
Tõenäoliselt esindavad hukkamõistvad juristid kodanikke kolmel peamisel asjaolul. Sageli püüab hukkamõistev advokaat aidata kodanikul vältida valitsuse hukkamõistmist või vara äravõtmist. Tavaliselt tähendab see väidet, et valitsuse kavandatud eesmärk ei ole silmapaistva valdkonna esilekutsumiseks sobiv. Samuti on üsna tavaline, et hukkamõistev advokaat keskendub kodanikule suurema hüvitise taotlemisele, väites, et vaidlusaluse vara või huvide puhul on suurem FMV.
Harvemini esindab hukkamõistev advokaat kodanikku nn vastupidises hukkamõistmises. Sellise hagi korral esitab kodanik, kelle vara on juba hukka mõistetud, vastava valitsuse vastu hagi vara tagastamiseks. See põhineb tavaliselt teoorial, et esialgset hukkamõistu toetas ebaõigesti avalik vajadus või seda ei hüvitatud piisavalt, kui FMV.
Väärib märkimist, et mõiste “kinnisvara” viitab tavaliselt maale või kinnisvarale, kuid võib viidata ka isiklikule varale, näiteks autole või haamrile. Samuti võib see termin isegi viidata intellektuaalomandile. Samuti väärib märkimist, et siin kasutatud mõiste “hukkamõist” erineb terminist, mida kasutatakse ehitise või kinnisvara sulgemise kirjeldamiseks ohutusprobleemide tõttu. Viimasega tegeleks tõenäolisemalt kinnisvaraadvokaat kui hukkamõistev advokaat.