Hambatehniku praktikant teeb samu põhitöid, mis täishambatehnik. Ainus erinevus seisneb selles, et koolitusel viibides ei suuda hambatehniku praktikant täita kõiki ülesandeid, milleks täismahus hambatehnik on kvalifitseeritud. Esmalt õpitakse selgeks kõige elementaarsemad hambatehniku oskused, kusjuures praktikant edeneb õppimise käigus üha raskemate ülesannete täitmisel.
Väga üldiselt on hambatehniku praktikandi eesmärk pakkuda abi nii täieõiguslikule hambatehnikule kui ka hambaarstile, kelle käe all töötab nii praktikant kui tehnik. Abi fookuses on hambaproteesimise, näiteks sildade või proteeside väljatöötamine. Hambatehniku praktikante ei tohiks segi ajada hambahügienistidega, kes tegelevad patsiendi praktilise hooldusega, näiteks puhastamisega.
Üks esimesi asju, mida hambatehniku praktikant tavaliselt tegema peab, on tutvuda hambaravikabineti arvutisüsteemide, masinate või organisatsiooniliste ja muude põhimõtetega. See on algeline, kuna on vaja head arvestust ja tõhusust ning kuna spetsiifilised tehnoloogiad aitavad tehnikutel soovitud proteese moodustada. See koolituse osa ei kesta tavaliselt kuigi kaua ning tavaliselt annavad käsiraamatud ja juhendid kirjalikke juhiseid. Täielik hambatehnik võib paluda hambatehniku praktikandil veidi rohkem abi tööpiirkonna puhtana hoidmisel, kuna praktikandi teadmised konkreetsetest hambaraviprotseduuridest on piiratud.
Sealt edasi liigub hambatehniku praktikant väga elementaarsete ülesannete juurde, nagu kipsi valamine jäljendisse. Kuigi suurem osa hambatehniku tööst on pigem back-office laboris kui patsiendi ravialal, õpetavad hambatehnik ja hambaarst hambatehniku praktikandile, kuidas mitteinvasiivse visuaalse kontrolli abil hinnata patsiendi proteesivajadusi. See oskus on oluline, kuna koolitatav saab võtta nähtu ja rakendada seda proteesi ehitamisel, et see paremini sobiks. Tehniku praktikant õpib sageli ka seda, kuidas abistada hambaarsti valuvormide valmistamisel.
Kui hambatehnik tunneb end koolitatava põhioskustega rahul, hakkab praktikant kasutama olemasolevaid seadmeid täiustatud teenuste (nt nikerdamine ja lihvimine) teostamiseks. Poleerimine on veel üks ühine ülesanne. Need oskused nõuavad rohkem peenust, sest need võimaldavad proteeside välimust ja füüsilist tunnetust täpsustada.
Mõned hambatehniku praktikandid läbivad formaalseid haridusprogramme, mille tulemuseks võib olla tunnistus, kaastöötaja kraad või bakalaureusekraad. Neid programme ei nõuta, kuna inimeste jaoks on endiselt tavaline, et nad õpivad tööl, kuid need võivad pakkuda märkimisväärset palkamise eelist. Inimesed, kes läbivad ametlikke programme, ei pruugi palkamisel saada nii palju tööalast koolitust. Mõned inimesed võtavad kursusi ja saavad samal ajal tööalast koolitust. Need, kes soovivad tundide kaudu hambatehniku oskusi õppida, peaksid kontrollima, et kursused või programmid oleksid heaks kiidetud suurte organisatsioonide, näiteks Ameerika hambaarstide liidu poolt.