Ettevõtte registripidaja funktsioon oleneb pealkirja kasutamise kontekstist. Pealkirjal on kaks tavalist rakendust. Ettevõtteregistri pidaja on valitsusüksus, mis annab loa ettevõtete moodustamiseks ja reguleerib volitatud üksusi kuni nende ametliku lõpetamiseni. Ettevõtete registripidajad võivad olla ka finantsasutused, mille ettevõtted on palganud, et pidada arvestust oma käibel olevate aktsiate ja võlakirjade omandiõiguse kohta arvestuse pidamise eesmärgil ning takistada ettevõttel rohkem volitatud aktsiaid emiteerimast. Mõlemal juhul tegutseb ettevõtte registripidaja peamiselt teabearhiivipidajana, et jälgida kehtivat registreerimisnimekirja.
Eraettevõtlussektoriga riikides, nagu USA, Ühendkuningriik ja Kanada, on ettevõtete registripidaja valitsusasutus, mis annab ettevõtetele tegevusluba. See on koht, kus ettevõtted esitavad oma põhikirja ettevõtte ametlikuks käivitamiseks ja kus muud tüüpi üksused esitavad oma asutamisdokumendid. Need asutused on registripidajad, kuna nad peavad avalikku registrit jurisdiktsiooni volitatud äriüksuste kohta. Tavaliselt saab avalikkuse liige võtta ühendust registripidajaga, et teha kindlaks ettevõtte äriregistri staatus.
Riigiregistripidajad haldavad ka ettevõtete iga-aastast esitamiskohustust ja osutavad haldusteenuseid, näiteks ettevõtte registreeringu muudatuste menetlemist, dokumentide koopiate esitamist ja ettevõtte staatuse tõendamist. Selles kontekstis haldab äriregistri pidaja ka ettevõtete lõpetamist ja jätab ettevõtte volitused äritegevuseks selles jurisdiktsioonis registrist maha, kui ta uksed sulgeb. Näiteks USA-s on igas osariigis ettevõtete registripidaja, milleks on tavaliselt riigisekretär. Sekretäri büroo äriosakonna töötajad täidavad mitmesuguseid haldusülesandeid, mis säilitavad registreeritud majandusüksuste avalikku registrit.
Ettevõtte registripidaja nimetuse teine levinud kasutus on finantsasutuse määramine ettevõtte käibelolevate väärtpaberite arvestuse pidamiseks. Tehniliselt võib ettevõte määrata seda arvestust pidama kedagi. Paljudes väikeettevõtetes võidakse see ülesanne ja tiitel anda näiteks juhatuse sekretärile. Miljonite käibel olevate aktsiatega suurkorporatsioonide jaoks on aga ainus praktiline lähenemine lasta omanikuregistrit pidada spetsialistil.
Ettevõtete registripidajatena tegutsevad finantsasutused jälgivad aktsiate ja võlakirjade praeguste omanike nimesid ja aadresse. Iga kord, kui väärtpaber omanikku vahetab, jäädvustatakse ja salvestatakse muudatus. Need asutused teevad selle teabe kogumiseks käsikäes maaklerite ja kauplejatega. Kuigi ettevõtte registripidaja peetav kirje ei määra omandiõigust, võimaldab see ettevõttel regulaatorite nõudmisel omanikele olulisi teateid postitada. Finantsasutus jälgib ka käibel olevate aktsiate koguarvu, nii et ettevõte ei emiteeri rohkem aktsiaid, kui on lubatud.