Digiajakirjanik vastutab Interneti-uudiste ja/või ajaveebi loomise eest. Uudisteblogid on pigem mitteametlikud ja isiklikult kirjutatud artiklid kui ajakirjanduslikud lood. Lisaks originaalse veebisisu kirjutamisele arvuti või uue meedia või publiku jaoks varustab digiajakirjanik tavaliselt videoid või fotosid.
Traditsiooniline trükiajakirjandus hõlmab ainult ajalehtede või ajakirjade lugusid ja fotosid. Interneti-ajakirjandus hõlmab multimeediumiloomingut, näiteks heli- ja videoklippe, koos veebisaidi tekstiga. Digiajakirjanik kasutab Interneti-ajalehe veebisaidil heli, video ja teksti tootmiseks vajalikke seadmeid.
Digiajakirjanikud kasutavad sageli Internetti oma uudiste uurimisvahendina. Nad peavad kontrollima ja kontrollima fakte ning viima läbi intervjuusid kas e-posti teel, telefoni teel või silmast silma. Vabakutseline digiajakirjanik võib edastada kõik oma lood toimetajale e-posti teel kaugest asukohast, selle asemel, et kasutada baasina ajalehe kontorit või televisiooni uudistetoimetust.
Luguideede hankimine ja nende valmis veebikoopia valmistamine on digiajakirjanike peamine ülesanne. Neile võidakse määrata ka ajakirjanduslikke teemasid veebiajalehes avaldamiseks. Lisaks artiklite kirjutamisele peavad digiajakirjanikud kirjutama oma lugudele sageli ka pilkupüüdvaid pealkirju. Kuigi pealkirjad ja lood võivad olla sarnased trükiväljaannete, näiteks ajalehtede ja ajakirjade pealkirjade ja lugudega, nõuavad digitaalsed ajakirjandustööd teistsugust vormingut ja stiili.
Näiteks veebi kirjutamine peab olema ülevaatlikum kui trükiväljaannete jaoks mõeldud suhtlus; silm peab ekraanilt teksti lugemiseks rohkem vaeva nägema. Digitaalne ajakirjandus peab olema kirjutatud kompaktsemate ja hõlpsasti loetavate lõikudena. Alapealkirju või alapealkirju kasutatakse digitaalse meedia ajakirjanduses sagedamini kui trükimeediat. Digiajakirjanikud peavad oma artikleid hoolikalt redigeerima, et tagada veebipublikule maksimaalne loetavus.
Digiajakirjanik koostab kas uudiseid või ajaveebe või mõlemat. Kui veebipõhine uudiste väljaanne põhineb geograafilisel alal, otsib ajakirjanik selle asukohaga seotud lugude ideid. Blogides võib ajakirjanik rääkida isiklikust kogemusest või avaldada oma arvamust uudisteemadel. Ajakirjanduslikes uudistes kirjutavad digiajakirjanikud objektiivsemalt ja teatavad faktidest, mitte avaldavad arvamusi või jagavad isiklikke kogemusi.
Paljude digiajakirjaniku töökohtade üheks ühiseks kohustuseks on teiste koolitamine. Näiteks võivad kogenud digiajakirjanikud koolitada ajakirjandustudengeid, määrates neile lugusid ja toimetades nende valmis töid. Sellistel juhtudel võivad digiajakirjanikud hallata kaugkirjanike rühma.