Dendrokronoloog mõõdab iga-aastase kasvunähtusena puude tüvedesse üha laienevate puurõngaste ringide teket. Kuigi see esineb ainult mõnel puuliigil ja varieerub olenevalt kliimast, peetakse seda täpseks vahendiks minevikusündmuste dateerimiseks. See on teadusvaldkond, mida sageli kasutavad botaanikud ja metsamehed kliimauuringutes, aga ka inimarheoloogia valdkonnas.
Dendrokronoloogi ülesannete hulka kuulub paljude puurõngaste andmete proovide kogumine konkreetsetest kliimapiirkondadest ja puuliikidest. Need rõngad peegeldavad kasvu, mida puu tavalisel kasvuperioodil läbib. See muudab puurõngad silmatorkavamaks puude puhul, millel on talvel puhkeperioodid, ja see ei ole tõhus meetod troopiliste liikide jaoks, mis ei ela läbi eri aastaaegade.
Täpsete dateerimistulemuste saamiseks võetakse piirkonnast puurõngaste kasvu proovid ja joonistatakse arvutiga graafik, et saada täpsed võrdlusandmed kliimamuutuste määramiseks. See hõlmab proovide kogumist praeguse puude rõngaste kasvu kohta ja ajas aina kaugemale jõudmist puu küpsemise varajases staadiumis, samuti puurõngaste andmete kogumist hoonetes kasutatud vanadest puidust ja kivistunud puidust või turbarabades lagunemisest säilinud palkidest. . Ülemaailmsed ühendused, nagu The International Tree-Ring Data Bank, mida USA-s haldab National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), kasutavad suuri puurõngaste andmete andmebaase, mis põhinevad salvestatud füüsilistel proovidel, et rekonstrueerida erinevate piirkondade minevikus toimunud kliimamuutusi. piirkondades.
Mineviku uurimisega dendrokronoloogi ametis saab aga ainult nii kaugele. Vanimad elupuud on Bristlecone männid, mis suudavad ellu jääda 5,000 aastat ja mõned elavad kuni 9,000 aastat liikide kitsas elupaigavahemikus kogu Põhja-Ameerika lääneosas. Äärmiselt vanad isendid on haruldased ja neid ei kasutata puurõngaste analüüsiks, kuigi inimehituses kasutatud teiste puuliikide säilinud puitu võib kogu maailmas jälgida 4,000–5,000 aastat või rohkemgi. Ühendkuningriigi Sheffieldi dendrokronoloogialabor on loonud üle 200 puurõngaste andmete võrdluskronoloogia põhijärjestuses, mis ulatub tagasi aastani 5,000 eKr ja hõlmab ka keskaegset perioodi Euroopas.
Dendrokronoloogia uurimisvaldkonnas on rakendusi sotsiaalsete ja kultuuriliste mustrite jälgimisel koos loodusteadustega, kuna puurõngaste andmed võetakse sageli puidust esemetelt. Rõngad võivad tööstusprotsesside kõrvalsaadusena säilitada õhusaaste mõju kasvutsüklitele. See muudab dendrokronoloogi ametikirjelduse potentsiaali mitmekülgseks, mis võib hõlmata paljudes valdkondades tehtud ajaloolisi uuringuid.
Looduslikud muutused botaanikas, bioloogias või klimatoloogias, nagu need, mis on põhjustatud liustike liikumisest, jääajast, vulkaanilisest tegevusest või pinnavee kättesaadavuse ja sademete mustrite muutumisest konkreetses piirkonnas, mõjutavad kõik puude kasvu. Putukapopulatsioonide uurimisele keskenduvatel entomoloogidel võib olla ka dendrokronoloogi ülesandeid, kuna teatud putukaliigid, nagu näiteks läänekuuse uss, võivad puude kasvu pärssida. Dendrokronoloog ei kataloogi aga üksnes mineviku mõjusid; dendrokronoloog tegeleb puurõngastes registreeritud muutuste pikaajaliste vaadetega, nii et minevik võib olla ka tulevikus ilmneda võivate suundumuste põhinäitaja.