Mida teeb avaliku julgeoleku dispetšer?

Avaliku turvalisuse dispetšer on isik, kes töötab kõnekeskuses, tavaliselt hädaabisidekeskuses, et saata hädaabiteenuseid. Kõige sagedamini saadetakse kiirabi politsei, tuletõrje ja kiirabi. Mõnel juhul võidakse kutsuda rannavalve, riigivalve ja muud teenistused, eriti kui hädaolukord on merel või on suurem. Avaliku turvalisuse dispetšeriks saamiseks nõutav koolitus sisaldab elementaarset CPR-i ja esmaabi ning võib hõlmata ka psühhiaatrilisi ja stressiteste.

Esimese asjana peab avaliku turvalisuse dispetšer hindama olukorda, kui helistaja võtab keskusega ühendust. Esimene küsimus, mida tavaliselt küsitakse, on: “Mis on teie hädaolukord?” Samuti saab dispetšer oma arvutiekraanile hulga erinevaid andmeid, näiteks helistaja telefoninumbri ja umbkaudse asukoha, enamasti. See aitab dispetšeril teada, kuhu hädaabiteenistus saata.

Kui avaliku julgeoleku dispetšer on hädaolukorra olemuse kindlaks teinud, peab dispetšer otsustama, millist teenust saata. Enamikul juhtudel ei ole seda raske kindlaks teha, kuid mõnes olukorras võib vaja minna rohkem kui ühte hädaabiteenust. Näiteks kui helistaja teatab kallaletungist või tulistamisest, võidakse kutsuda nii politsei kui ka kiirabi. Mõnes kogukonnas võidakse sellistele stseenidele kutsuda isegi tuletõrje, et pakkuda meditsiinipersonalile abi.

Olles otsustanud, millist teenust vaja on, saadab hädaabidispetšer sellele teenusele raadiovõrgu kaudu kõne. Tavaliselt annab see kõne esmalt hädaabimärguande, millele järgneb hädaabi aadress ja olemus. Seejärel jätkavad esmareageerijad sündmuskohale ja võivad teel olles küsida lisateavet või probleemidele selgitusi.

Enamasti jääb avaliku julgeoleku dispetšer inimesega liinile seni, kuni päästeteenistus kohale jõuab. Praktika aitab paaril erineval viisil. Esiteks hoiab rahulik, rahustav hääl helistaja rahulikumana, mis võib olla väga stressirohke olukord. Samuti saab dispetšer asjaolude muutumisel selle teabe kohe edastada, ilma et helistaja lisateavet tagasi helistaks.

Avaliku turvalisuse dispetšer võib pärast kõne lõpetamist vastutada kõne logimise eest paberitesse, kuigi see salvestatakse ka. Kirjaliku logi teave võib sisaldada kõne aega, numbrit, hädaolukorra olemust ja kõne kestus. See teave võib olla oluline õiguskaitseorganite jaoks kuritegeliku tegevusega seotud juhtumite uurimisel.