Arvutiteeninduse tehnik töötab tavaliselt kas eraviisiliselt või mõne teise ettevõtte heaks, et parandada ja hooldada arvuti riist- ja tarkvarasüsteemide erinevaid aspekte. See võib hõlmata kõike alates arvutisse tarkvara installimisest ja värskendamisest kuni arvutiga kaasasoleva riistvara seadistamiseni ja installimiseni. Kuigi seda tüüpi tehnik võib paigaldada või hooldada ka väiksemaid arvutivõrke ja süsteeme, ei osale ta tavaliselt suuremate võrgusüsteemide seadistamises. Arvutiteeninduse tehnik võib vastutada ka klienditeeninduse ja paberimajanduse küsimustega tegelemise eest.
Arvutiteeninduse tehniku peamised tööülesanded on tavaliselt seotud erinevate arvutisüsteemide ja -programmide hoolduse ja installimisega. See hõlmab sageli nii arvuti või süsteemiga seotud tarkvara kui ka riistvara. Põhitoimingud võivad hõlmata operatsioonisüsteemi (OS) installimist ja värskendamist arvutisse, riist- või tarkvaraga seotud probleemide tõrkeotsingut ning seadmete (nt printerid, modemid ja arvutikorpused) seadistamist ja hooldust.
Arvutiteeninduse tehnik võib potentsiaalselt leida tööd mõnes teises ettevõttes, jälgides ja käsitledes sageli kontori või kaupluse asukoha tarkvara- ja riistvaraprobleeme või luua oma ettevõtte. Seda tüüpi eratoimingud töötavad tavaliselt arvutite ja muude seadmete remondipoena, pakkudes sageli erinevate arvutiprobleemide korral teenindust ja hooldust. Arvutiteenindaja võib pakkuda ka tarkvara ja riistvara installimist arvutisse, samuti teostada kliendile andmete taastamist ja tarkvaraprobleemide tõrkeotsingut.
Sõltumata sellest, millist tööd arvutiteeninduse tehnik leiab, peab ta tõenäoliselt tegelema ka klienditeeninduse ja paberimajandusega. Tavaliselt peab ta suutma suhelda tarkvara- ja riistvaraprobleemidest klientidele või töökaaslastele arusaadaval viisil ning selgitama, kuidas neid probleeme lahendada. Paberitöö hõlmab tavaliselt teenusetellimusi ja taotlusi teatud tükkide või tarkvaraprogrammide kohta, samuti klientide kviitungeid ja ettevõtete kuluaruandeid.
Arvutiteeninduse tehnikuks saamiseks vajalik koolitus hõlmab tavaliselt ainult kaheaastast haridust pärast keskkooli lõpetamist või üldharidusliku arendusprogrammi (GED) lõpetamist. Selle hariduse saab omandada kolledžis või ülikoolis ning on mitmeid tehnikakoole, mis pakuvad ka programme arvutiteeninduse tehnikuks saamiseks. Need programmid hõlmavad sageli elektroonika, arvutihoolduse ja -remondi kursusi ning tavaliste probleemide tõrkeotsingu mõistmist.