Arvutitarkvarainsener on arvutisüsteemide teooria ekspert ning kavandab ja hooldab tarkvara. Need insenerid jagunevad tavaliselt kahte kategooriasse: arvutirakenduste tarkvarainsener ja arvutisüsteemide tarkvarainsener. Tavaliselt töötab arvutitarkvara insener paljude projektidega, sealhulgas tootmis-, tööstus-, valitsus- ja haridusasutustega. Need spetsialistid on sageli analüütilised ja äärmiselt detailidele orienteeritud ning neil on tavaliselt arvutitarkvara või tarkvaratehnika alane kõrgharidus. Tarkvarainseneril on vaja pidevalt oma erialaga sammu pidada, kuna esile kerkivad uued programmeerimiskeeled ja -tehnoloogiad.
Projekti andmisel analüüsib arvutitarkvarainsener olukorda ja kasutab ülesande täitmiseks oma arvutiteadust, inseneriteadusi ja matemaatilist tausta. Tavaliselt kasutab sellel ametikohal olev inimene süsteemi vooskeeme, mis kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas andmed arvutis liiguvad. Pärast programmi loomist testib tarkvarainsener seda, et veenduda, et andmetes pole vigu.
Arvutirakenduste tarkvarainsener loob rakendusprogramme, millel on täpne eesmärk. Tavaliselt kasutab arvutirakenduste tarkvarainsener spetsiifilist programmeerimiskeelt, nagu C, C++ ja Java. Seda tüüpi insener võib projekti kallal töötada üksi või rühmas.
Professionaal, kes on arvutisüsteemide tarkvarainsener, vastutab üldiselt tarkvara kavandamise eest, mis on vajalik arvutisüsteemi nõuetekohaseks töötamiseks. Arvutisüsteemide tarkvarainsener aitab korraldada ka organisatsiooni erinevate osakondade arvutinõudeid ning aitab kaasa osakondadevahelise suhtluse võimalikult sujuvale toimimisele. Seda tüüpi arvutitarkvarainsenerid hoolitsevad selle eest, et nende ehitatavad süsteemid oleksid turvalised.
Arvutitarkvarainseneri töökeskkond koosneb üldjuhul kontorist, laborist või muust töökohast, mis sisaldab arvutiseadmeid. Tavaliselt töötab tarkvarainsener 40 tundi nädalas, kuid võib töötada ka kauem, kui tähtaeg on käes. Mõned tarkvarainsenerid, kes töötavad konsultatsiooniettevõttes, reisivad kliente külastama, mõnikord ka rahvusvaheliselt. Tarkvarainsener veedab palju aega arvutiekraani taga ja tal võib tekkida silmade pinge või karpaalkanali sündroom.
Inimene võib mõnel juhul vajada tarkvarainseneriks saamiseks vaid kaheaastast kraadi või tunnistust, kuid sageli eelistavad tööandjad bakalaureusekraadi arvutiteaduse, tarkvaratehnika, arvutiinfosüsteemide või matemaatika erialal. Enamikul tarkvarainseneridel on peamistes arvutikeeltes riiklik sertifikaat. Tehniliste ametikohtade jaoks võib vaja minna magistrikraadi.
Pidevalt muutuva elukutsega sammu pidamiseks läbib tarkvarainsener üldjuhul täiendõppekursuseid ja professionaalse arengu seminare. Amet nõuab leidlikkust ja tugevaid probleemide lahendamise tehnikaid. Kui tarkvarainsener saab kogemusi juurde, võib ta tõusta projektijuhiks või infosüsteemide juhiks.