Mida teeb arvutioperaator?

Arvutioperaator vastutab kõigi arvutivõrku toetavate riistvarasüsteemide eest. Enne personaalarvutite kasutuselevõttu ja hilisemat populaarsust keskendus arvutioperaatori töö üldiselt suurarvuti hooldamisele, millega ettevõtte arvutid olid ühendatud. Personaalarvutid on üldiselt iseseisvad, nii et arvutioperaatori töö keskendub nüüd tavaliselt andmebaaside hooldamisele ning võrgule ja kasutajatele toe pakkumisele. Arvutioperaator võib töötada peaaegu igas tööstusharus, mis kasutab arvuteid ja töötab sageli jaemüügi-, kaubandus-, haldus-, haridus- ja valitsussektoris.

Arvutivõrgu tõhusaks toimimiseks kontrollib arvutioperaator tavaliselt kõiki ühendusi regulaarselt. Ühendused sisaldavad regulaarselt USB-porte, moodultelefoni pistikuid ja pistikupesasid. Tavaliselt leidub neid modemitel, klaviatuuridel, monitoridel, printeritel ja muudel välisseadmetel, mis pakuvad täiustatud jõudlusvalikuid. Olenevalt ettevõtte tüübist, kus operaator töötab, võivad välisseadmed hõlmata ka laboriseadmeid, meditsiinidiagnostika masinaid, digitaalseid paljundusseadmeid ja fotokuvamise tööriistu.

Lisaks kõigi riistvarapistikute kinnitamisele kontrollib arvutioperaator tavaliselt ka monitoride, klaviatuuride ja printerite toimivuskontrolle. Tema teadmised võimaldavad tal üldiselt kiire pilguga märgata nende seadmete ebakorrapärasusi. Enamiku neist lihtsatest probleemidest saab kogenud operaator kiiresti lahendada. Riketest, mis ei kuulu tema teadmiste ulatusse, teatatakse tavaliselt arvutihooldustehnikule.

Arvutioperaator keskendub tavaliselt arvuti riistvara toimingutele ja hooldusele, kuna tavaliselt on tarkvaraprobleemide lahendamiseks saadaval mõni teine ​​spetsialist. Operaator teeb aga tavaliselt rutiinseid hooldusprotseduure, et hoida arvutisüsteemid töös tipptasemel. Kuigi paljusid neist süsteemikontrollidest saab ajastada automaatselt ilma viipata, peetakse tavaliselt mõistlikuks kontrollide tulemusi perioodiliselt kontrollida.

Tulemüüride kontrollimist peetakse heaks harjumuseks, kuna nende kahjustused või talitlushäired võivad arvutid ohustada usside ja viirustega. Süsteemide turvalisuse maksimeerimiseks on vajalik rämpsposti- ja andmepüügivastaste programmide perioodiline värskendamine. Ketta puhastamine ja defragmentimise tööriistade käivitamine hoiavad süsteemid kiired ja puhtad. Programmide kõrvaldamine, mida enam ei kasutata või mida ei soovita, on teine ​​hooldusülesanne, mis aitab tarkvaral sujuvamalt töötada.

Selle töö jaoks on vajalik keskkooli lõputunnistus või samaväärne dokument. Soovitav on bakalaureusekraad arvutiteaduses, kuigi märkimisväärne hulk tööandjaid aktsepteerib arvutiteaduse või arvutioperatsioonide advokaadikraadi või lõpetamistunnistust. Eelistatakse üldjuhul arvutite, välisseadmete või andmetöötlusseadmete hooldamise kogemust.