Armee keeleteadlase ametikoht on selline, mis tuleneb vajadusest suhelda kõnealuse armee ja väliskogukondade liikmete vahel, kes ei pruugi rääkida selle armee liikmetega sama keelt. Konkreetses väeosas teenivad inimesed on tavaliselt pärit kohaliku kogukonna liikmetest ja enamik neist võib rääkida ainult kohalikke keeli. See on vajalik, et armee saaks suhelda inimestega, kes räägivad teisi keeli, mis on eriti oluline, kui nad viibivad missioonidel võõral pinnal. Siin on vaja armee keeleteadlast, kuna selline inimene saab hõlbustada suhtlust suulise tõlke ja muude ülesannete, näiteks ühest keelest teise tõlkimise kaudu.
Suulise tõlke puhul saab armee keeleteadlane armeed abistada, tõlkides muu keelt kõnelevate inimeste suhtlust sõjaväe emakeelde. Näiteks võib armee palgata keeleteadlase, kes tõlkiks salvestatud kõne soovitud keelde, sel juhul võib kõne olla raadiosaade või mõni muu kõnevorm, millest armee soovib aru saada. Seda sõjaväe keeleteadlase oskust võib nõuda ka lindistatud intervjuu puhul, kus intervjueeritav räägib võõrkeelt, mida teised sõjaväelased õigesti tõlgendada ei oska.
Teine sõjaväe keeleteadlase kohus on olla tõlgina, see on vahetum oskus, mis nõuab, et armee keeleteadlane kuulaks ühe poole kõnet ja tõlkiks selle teise poole keelde, et võimaldada neil omavahel suhelda. Sellist armee lingvisti oskust läheb vaja ka välisriikide missioonidel, kus armee ei pruugi kõnealust keelt või murret mõista või kus kohalikud ei pruugi aru saada keelest, mida sõjaväelased räägivad. Sellel ametikohal võivad teenida nii inimesed, kes on juba sõjaväeteenistuses, kui ka tsiviilisikud, kes ei ole sõjaväes. Sõjaväe keeleteadlaseks kvalifitseerumise protsess sõltub asjaomase riigi nõuetest, alates formaalsest väljaõppest ja muudest armee reeglitele vastavatest edasistest suunitlustest.