Mida teeb arenguterapeut?

Arenguterapeudil võib olla oluline roll, et aidata lastel saada terveteks ja funktsionaalseteks täiskasvanuteks. Sellel ametikohal tuleb kasuks analüütiline meel, empaatiavõime ja silmapaistvad suhtlemisoskused. Kuigi mõnikord on võimalik sellesse valdkonda pääseda ainult psühholoogia bakalaureusekraadiga, on parem omada magistri- või doktorikraadi. Arenguterapeudi peamiste tööülesannete hulka kuulub laste arengu hindamine, vanematega suhtlemine, ravivõtete soovitamine ja arvestuse pidamine.

Võib-olla on selle töö kõige olulisem aspekt laste arengu hindamine. Näiteks kui vanemad tunnevad muret, et laps areneb teistest lastest aeglasemalt, annab arenguterapeut hinnangu. Hindamise ajal võib ta esitada lapsele mitmeid küsimusi ja rakendada katseid, et saada paremini aru lapse arengutasemest. Kuna ta võib töötada paljude eri vanuserühmade lastega, on arenguterapeudil oluline luua iga lapsega suhe ja luua usalduse tase.

Koos sellega suhtleb ta tavaliselt lapse vanematega kogu ravi kestuse jooksul. See võib hõlmata vanemate küsimuste esitamist, tulemuste selgitamist pärast iga seanssi ja vastamist kõikidele vanematel tekkivatele küsimustele. Mõnel juhul võib arenguterapeut suhelda ka lapse õpetajatega, et saada täiendavat teavet. Järelikult on seda rolli täitval inimesel vaja tõhusalt suhelda nii laste kui ka täiskasvanutega.

Kui lapse arengutase on kindlaks määratud keskmisest madalamaks, on arenguterapeudi ülesanne soovitada ravivõtteid. Näiteks kui lapsel on õpiraskused, võib terapeut soovitada lapse registreerida spetsiaalsetesse klassidesse, mis vastavad nendele vajadustele. Kui lapsel on kõnega raskusi, võib ta soovitada programmi, mis keskendub sellele valdkonnale. Mõnel juhul võib ta häire raviks välja kirjutada ka teatud tüüpi ravimeid. Kuna iga laps reageerib erinevalt, on arenguterapeudil ülioluline kohaneda iga lapse konkreetsete vajadustega.

Lisaks on tavaliselt vaja säilitada üksikasjalikud andmed iga nähtud lapse kohta. See võib hõlmata vanemate kontaktteavet, esialgse hindamise tulemusi, iga lapse individuaalseid omadusi, kasutatud ravimeetodeid ja lõpptulemusi. Nende andmete täpsus ja ajakohastamine on edaspidiseks kasutamiseks oluline ning neid võidakse hiljem jagada teiste spetsialistidega, kes lapsega töötavad või lapsega ravivad.