Kui inimene on saanud ajutrauma, otsustab ta sageli esitada hagi kahju tekitanud poole vastu. Sageli palgatakse ajukahjustuse advokaat, kes esindab ohvrit ajukahjustuse hagis. Ajukahjustuse advokaadi ülesanne on kindlustada kannatanule hüvitis tema elu jooksul tehtavate kulutuste ning kannatanu ja/või kannatanu perekonna poolt läbielatud kannatuste eest.
Kõik, mis põhjustab ajus asuvate rakkude hävimist või degeneratsiooni, loetakse ajukahjustuseks. Kuigi see võib juhtuda mitmel viisil, jagatakse ajukahjustused üldiselt kahte põhikategooriasse – enne ja pärast sünnitust. Geneetilised defektid võivad põhjustada ajukahjustusi enne sündi või meditsiinitöötajate hooletus võib olla sünniaegse ajukahjustuse põhjuseks. Kõiki muid ajuvigastusi peetakse sünnitusjärgseteks vigastusteks ja need on tavaliselt pähe saadud traumaatilise löögi, näiteks autoõnnetuse, tagajärg.
Ajukahjustuse advokaadi täpne roll sõltub teatud määral vigastuse põhjusest. Meditsiinitöötajate hooletusest põhjustatud vigastust peetakse meditsiiniliste rikkumiste valdkonda kuuluvaks, samas kui enamikku muid ajukahjustusi käsitletakse isikukahju käsitlevate kohtuasjade all. Kuigi nii meditsiiniliste rikkumiste kui ka kehavigastustega seotud kohtuasjade peamised üürnikud on samad, on meditsiinilise rikkumiste ajukahjustuse advokaat tavaliselt keegi, kes keskendub oma tegevuses ainult meditsiinilisele rikkumistele.
Olenemata sellest, millist tüüpi ajukahjustus on hagi aluseks, alustab ajukahjustuse advokaat vigastuse põhjuse uurimisega. Kannatanu peab talle tekitatud vigastuste hüvitamiseks tõendama, et kostja oli hooletu ja tema hooletus põhjustas kahju. Seetõttu peab advokaat läbi viima põhjaliku uurimise kohtueelsete avastamismehhanismide ja sageli eradetektiivide abil.
Kui kostja hooletuse ulatusest on kujunenud selge pilt, alustab ajukahjustuse advokaat tavaliselt kostjaga kannatanu nimel läbirääkimisi. Sageli on poolte vahel võimalik jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, mis hüvitab kannatanule või ohvri perekonnale kantud vigastused piisavalt. Kui kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, esindab enamikul juhtudel ohvrit vandekohtu ees ajukahjustuse advokaat. Seejärel otsustab žürii, kas kostja oli hooletu ja kui palju hüvitist kannatanule määrata.